Babarmkeitoz

Babarmkeitoz

Andrei Ivanov
16.10.2023
Kut živatad ičeze sebranikad Kondjad sündundpäivänke ozateliba.
“Miččed hüväd sebranikad minai oma! Mitte hüvä sündundpäiv-ki tämbei om!“ ‒ ihastui kondi.
“Miččed hüväd sebranikad minai oma! Mitte hüvä sündundpäiv-ki tämbei om!“ ‒ ihastui kondi.

Eli-oli mecas hüvä Mecnik. Hän oli mugoine mecan kaičii. Kaiken abuteli živatoile da linduile. Kerdan astui hän tehutme da kacui, miččed čomad pud da änikod kazvaba mecas. Sügüzel mec om ani toine, eskai haju mecas om erine – siš om babukoiden da marjoiden duh. Mecnik lujas navedi ičeze kodid – mecad i tahtoi, miše kaikile oliži hüvä eläda siš. 

Mecnik pani samvarad i tahtoi vähän lebaitas da joda čajud, äkkid vastha lendab harag da sanui: 

– Tervhen, Mecnik! 

– Tervhen, sused! Kut azjad oma? 

– Hüvin! Nägen, miše samvar sinai om pandud! 

– Ka, ehtal voib čajud-ki joda. Lenda adivoihe, minai om marjkeitoz. 

Mecnik jo om pannu varha tal’veks marjoid da babukoid, sikš tahtoi adivoičetada haragad. 

– Minä tämbei jo kaik pöudod pühkin, kaik käbud lugin, kaik babuksijad kacuin da babukoid poimin. A midä sinä tegid tämbei? 

– Avoi, minai eskai päd punotab sinun starinoišpäi. Minä olin adivoiš kondjaižel. Minunke oliba neglik, jäniš da oravaine. No edel üks’ azj ozaižihe meidenke. 

– Ala pöl’gästoita mindai. Sanu, midä oli? 

– Hüvä! Starinoičen sinei. 

Zavodi harag starinoita. Tämbei homendesel, konz päiväine vaiše nouzi, oti Čuha-neglik bankan babarmkeitost da joksi Toptiga-kondjale adivoihe. Kondjal tämbei om sündundpäiv, sikš neglik tahtoiži lahjoita hänele magukast babarmkeitost. Sil aigal harag lendi vastha. 

– Neglik, kuna sinä joksed? 

– Kondjale tahtoin toda marjkeitost lahjaks. Mängam ühtes! 

– Minä tahtoin, vaiše minai ei ole lahjad. Midä minä voin lahjoita kondjale? 

– Kacu, mitte sur’ bank minai om. Ühtes lahjoičem sidä. 

Vastha sebranikoile hüppib janiš. Nagišti hän sebranikoid da sanui: 

– Tervhen, sebranikad. Kuna tö lähtet? 

– Kondjale tahtoim toda marjkeitost lahjaks. Mängam ühtes! – sanui neglik. 

– Ka, minä tahtoin, vaiše minai ei ole lahjad. Midä minä voin lahjoita? – sanui jäniš. 

– Ala varaida, meil om lahj, se om sur’ bank marjkeitosenke. Kaik ühtes voim lahjoita sidä. 

– Lujas hüvä! – sanui jäniš. I sebranikad ühtes läksiba praznikale. 

Vastha hüppib orav. Sebranikad kucuiba oravad-ki mända kondjan sündundpäiväle, no oravaine sanui heile: 

– Minä tahtoižin mända ühtes, vaiše minä olen läžunu i minei pidab tervehtuda. Khe-khe-khe… 

– Om žal’, oravaine, – sanui jäniš. 

– Midä mö voim tehta sinun täht? – küzui neglik. 

– Minä tedan! Oravale abutab babarmkeitoz, – sanui harag. 

– Varastagat! A midä tö lahjoičet kondjale? Ved’ sündundpäiväln om opal olda ilma lahjata, – sanui orav. 

– Mö sel’genzoitam kondjale kaiken, – sanui neglik. 

Äkkid penzhižpäi astui kondi da sanui sebranikoile: 

– Ei tariž sel’genzoitta minei. Oravaižele nece babarmkeitoz om tarbhaine, a ku orav tegese tervheks, se om paremb lahj minei, – sanui kondi. 

– Spasib, sebranikad! A marjkeitost bankas täudub meile kaikile! – sanui orav. 

– Miččed hüväd sebranikad minai oma! Mitte hüvä sündundpäiv-ki tämbei om! ‒ ihastui kondi. 

Mugoižen hüvän starinan sanui harag Mecnikale da lendi kodihe. A Mecnik oti ičeze bankan marjkeitost paličalpäi da läksi mugažo ozatelmaha kondjad sündundpäivänke, ved’ mecas kaik oma sebranikad. 



ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Oma Mua
Šl’op ta Ščolk
Starina šiitä, kuin Ks’uša tyttö loukkasi kakši kirjainta, eikä voinun lukie ilman niitä yhtänä starinua. Tyttö piätti löytyä ne ta tulla kaikkien kirjaimien yštäväkši.
Oma Mua
Runolois – romuanassah: Eino Karhun 100-vuozipäiväkse
Tänävuon 27. kylmykuudu täydyy 100 vuottu tundietun kriitiekan, kiändäjän, Karjalan kirjalližuon tutkijan Eino Karhun roindas.
Karjalan Sanomat
Eino Karhu: kirjallisuuden Michelangelo
27. marraskuuta on tullut kuuluneeksi 100 vuotta inkeriläisen kirjallisuudentutkijan ja kääntäjän syntymästä.
Kipinä
Karjalan silmät
Pagizemmo Karjalan vezistölöih nähte. Paiči jogiloi Karjalan mua on rikas järvil da suoloil, on vezistyö muan ualgi. Meijän Tazavallan pindualan 18 prosentua ollah vezistöt.
Karjalan Sanomat
Kansojen aloitteille apurahaa
Karjalan päämiehen rahasto tukee vepsänkielisten tuotteiden luomista, karjalaisista kertovan näytelmän syntymistä ja nuorten yhteistyön kehitystä.
Oma Mua
Vaigiet arbaitukset Vieljärvi da Vuohtanjogi
Vieljärven ymbäristös on kerätty da pandu tallel viizisadua puolenke pienembiä da suurembua kohtiennimie. Vieljärvi on kylä dai järvi. Tämä paikannimi on toven vaigei arbaitus.
Kodima
Usko sihe, midä teged, i vägi löudase
Jubilejaks: Tetabale Karjalas etnografale, vepsläižele aktivistale Zinaida Strogalščikovale täudui 75 vot.
Karjalan Sanomat
Usko siihen mitä teet, ja voimia löytyy
Tunnettu kansatieteilijä, vepsäläinen aktivisti Zinaida Strogalštšikova täytti 75 vuotta.
Karjalan Sanomat
Tavoitteena vaalia, sivistää ja kouluttaa
Suomen kielen keskus Karjalan tasavallassa -kansalaisjärjestö on täyttänyt viisi vuotta.
Oma Mua
Maitotalouš kehittyy Mäkikylän perehfermissä
Leila Guseinova on nuori fermeri Onegarannan piiristä. Erikoini rakkahuš heposih yllytti Leilua muuttamah Mäkikyläh. Šiitä ilmešty enšimmäisie kosie ta šynty ajatuš kehittyä maitoalua.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль