— Natalja Valerjevna, tundem Teid jo amu, radam ühtes, no nikonz em olgoi pagižnuded Teiden elos. Kus olet sündnu? Ked oma Teioden vanhembad?
— Olen sündunu Kemiš. Neche lidnaha minun kazvatajad oli oigetud pedagogižen institutan jäl’ghe. Kemiš nügüdehesai seižub nece puine pert’, miččes minä elin penikaižen lapsen. Armastuz kodimaha, kodikel’he minai om mamalpäi. Hän om sündunu Podporožjen rajonan Svir’stroi-küläs. Podporožjes nügüd’-ki eläba minun heimolaižed, tädid da däd’ad. Tuleskelem paksus nenihe tahoiže. Mam om vepsläine, vepsäks ei pagiže, no vepsän kelen paginad el’gendab hüvin.
Natalja Valerjevnan mam školan jäl’ghe tuli Petroskoihe opendamhas pedagogižen institutan likundkul’turan erištoho. Opendusen aigan hän tundištihe tulijan mužikanke. Ühtes hö openzihe, ühtes zavodiba rata. Sid’ tat läksi radmaha milicijaha. A Nataljan mam radoi likundurokoiden opendajan školas, sid’ — kazvatandradon ohjandajan da školan pämehen.
— Pidab sanuda, miše minä kaiken aigan nägin, kut radab minun mam. Norudel jo minai oli meletusid, miše mugažo tahtoin rata školas. Kerdan tatad oigetihe Präžaha, mö elim sigä koume vot. Nene oliba ozakahad voded. Opetes Präžan školas jo el’genzin, miše tahtoin tehtas opendajaks. Sigä oliba lujas hüväd opendajad. Minai oli lujas hüvä ozutez zavottes kanzaspäi i loptes nenil ristituil, miččidenke tundištimoi sigä.
Nataljan mamoi enamba 30 vot radoi “Iskorka”-pionerlageriš, hän oli lagerin pämehen. Penikaine Natoi mäneti sigä kogonaižen kezan. Ezmäi oli lageriš lapsen, a sid’ jo zavodi sigä abutada. Sikš Nataljal ei olend tošt meletust-ki kuna lähtta opendamhas školan jäl’ghe. Vaiše hän ei voind valita profil’ad.
— Minei oli mel’he istorii, a mamoi tahtoi, miše minä opendaižin verhid kelid. Muga minä päzuin verhiden keliden erištoho. Opetes institutas kaks’ vot radoin internatas. Opendusen da koditön tegemižen keskes jokselin internatha lapsidennoks.
Institutas Natalja openzihe hüvin, no hän riži, miše verhiden keliden opind ei ole hänen elonrad. Hot’ institutan jäl’ghe Natalja meletamata toižiš radoiš sid’-žo tuli radmaha Petroskoin školha №18, openzi sigä lapsid francian da anglian kelihe.
— Rates školas päzuin opendamhas Moskvan valdkundan universitetan psihologijan erištoho, koume vot openzimoi sigä. El’genzin, miše se om läheline minei rad. Necen opendusen jäl’ghe minei tarjoitihe koume školad, kus voižin olda pämehen. I minä valičin necen školan. Olin nor’, varaižin lujas. No ühtesradnikad tugeziba mindai. Tulijal vodel linneb 60 školale №18 i 30 vot Suomalaiž-ugrilaižele školale. (Vodel 1999 nene školad oli ühtenzoittud). Tahtoin praznuita nene kaks’ jubilejad ühtes. Ozutada, kut vajehtihe elo školas, miččid satusid sabustim neniš voziš, johtutam hüvän enččen-ki elon.
Ühten aigan Nataljan mamoi oli Karjalan Openduzministerstvan varapämehen, sid’ kanz läksi elämaha Segežaha. Sigä Nataljan tat radoi CBK:an varotomuden erišton varapämehen, a mamoi oli Segežan socialižiden küzundoiden varapämez’. Hän oli Karjalan arvostadud radnik. Viž vot tagaze Natalja Barkalovale mugažo anttihe Karjalan arvostadud openduzradnik-nimi.
— Mitte olet pämez’? Hüvätabaine vai küzui?
— Kaiken tahtoin olda hüvän, holekahan, tarkan opendajan. Minun täht ei ole hüvid i hubid openikoid, minä armastan heid kaikid. Konz minai küzudas, äjak minai om lapsid, minä andan vastusen: “Enamba 900”. Minun radhonusen uks’ kaiken om avaitud, miše lapsed voižiba, konz om taht, tulda da starinoita ičeze ozas vai bedas. Minai rad om ezmäižel sijal. Kaiken olen vaumiž abutada lapsile.
— Meil formad paneba päle vaiše augotižškolan lapsed. Paksus mindai laidas siš. I siš, miše vanhembiden klassoiden openikad kävuba školha erimujukahidenke hibusidenke. A minä meletan, miše tariž el’geta lapsid. Hö oma ličnost’ad. Mugoižel mahtol hö avaidaba ičtaze. Ei tariž vägel pakita heid miš-se.
— Nügüd’ oma ani toižed lapsed, ei kut meiden aigoil. No hö ei olgoi hubembad meid. Mö nügüd’ naprim pagišta lapsidenke, kut sebranikoidenke. Meile pidab muhata heile, kacta, miše kaik oliži hüva kaikuččel heišpäi. Ku laps’ ei ole ozakaz školas, siloi meiden rad om tühj. Tedod ei olgoi mugoižed tarbhaižed, om tarbiž, miše lapsil oliži hüvä laps’aig. Minä radan neciš školas jo 35 vot, niišpäi läz 25 vot olen školan pämez’.
— Miš om teiden školan erigoičuz?
— Lujas äi armastust olen pannu neche školha. Ei sa kadotada meiden školan etnokul’turišt jüväd. Meil mäneba kodikeliden urokad, nece ei ole ližaopenduz. I siš om sur’ ero. Karjalan, suomen da vepsän kel’, kut predmet — nece om kelen korktuz’. Meiden opendajad oma vastusenpidäjad siš, miše keliden tedo oliži standartan mödhe, mittušt pakičeb valdkund.
— Pidab kaita tradicijoid, miččed oma elänuded neciš školas äi vozid. Ved’ vajehatse aig, i lapsed vajehtasoiš. Meiden škol ei ole licei, ei ole gimnazii. Om sur’ konkurencii. No kacmaha sihe täl vodel ezmäižihe klassoihe kerazim karjalaižid da vepsläižid gruppid. Mugažo 10 last kävuškab vepsän kelen ližaurokoile necil openduzvodel. Kaikuččele kazvatajale tarjoičen kodikeliden oppind. Iče en teda ni vepsän, ni suomen kel’t. No suomen kel’t openzimoi el’gendamha hüvin neniš radvoziš. Kündled sil’miš da läm’ südäimes kulen, kut meiden lapsed pajataba vai lugeba runoid kodikelel. Necen školan “idejad” varaidan kadotada.
Petroskoin Suomalaiž-ugrilaine škol kinktoiš kosketusiš Karjalan rahvahan sädandradon keskusenke, “Periodika”-painištonke, “Lastenpiiri”- da “Tellervo”-ansamblidenke. Lämäl sanal Natalja Valerjevna johtutab Zinaida Strogalščikovad, Svetlana Pas’ukovad, kudambidenke ühtes hö todenzoitiba idejad Suomalaiž-ugrilaižen šklolan tegemižes eloho.
Kaikuččel vodel Petroskoin Suomalaiž-ugrilaine škol pästab 5—7 medalistad. Äjad pästnikoišpäi tegesoiš tetabikš Karjalas artistoikš, valdmehikš, opendajikš. No päazjan, miše kaik školan pästnikad, lugeb Natalja Valerjevna, oližiba hüväd, ozakahad, kodimad navedijad ristitud.
Necidä materialad voib lugeda mugažo suomeks.