Kodikelen tedo bohatoitab meid

Kodikelen tedo bohatoitab meid

Irina Sotnikova
22.04.2020
Udeks openduzvodeks paindas koume abukirjad vepsän opendamižen täht: ”Lugem vepsäks” 3.-4. klassoiden täht, ”Vepsän kelen openduzkirj” augotižškolan täht i ”Pagižem ičemoi kelel” 2. klassan täht.
Uded abukirjad vepsän kelen opendamižen täht.
Uded abukirjad vepsän kelen opendamižen täht.

Karjalas vepsän kel’t opetas nelläs školas. Koume niišpäi om Änižröunan küliš: Kalages, Šoutjärves, Šokšus. Pidab sanuda, miše neniš küliš lapsiden päivkodiš pened lapsed mugažo opendaba vepsän kel’t. Nellänz’ škol, kus lapsed opendaba kodikel’t, om Petroskoiš – Suomalaiž-ugrilaine škol Elias Lönnrotan nimel. Kaiken 2019.-2020. openduzvodes Karjalas vepsän kel’t opendaba 266 openikad 1.-11. klassahasai i 94 last lapsiden päivkodiš.  

Pidab sanuda, miše jäl’gmäižiš voziš vepsän kelen opendamižehe anttas sur’ homaičuz. Ei muga amu Vologdan agjan Babajevon rajonan Kujan i Timošinan školiš tehtihe oficialine vepsän kelen urok. A muite lapsed opendaba vepsän kel’t pajoiden, sarnoiden, runoiden kal’t. Kut sanuba iče opendajad, nece om kaikid kebnemb maht kodikelen opendamižes.

Piterin agjan Podporožjen rajonanVidl-küläs vepsän kel’t opetas školas siš aigaspäi, konz vodel 1991 tehtihe ezmäine vepsän kelen abekerj. Nügüd’ školas om vaiše vepsän kelen fakul’tativ. Nece om lujas vähä kodikelen opendamižen täht. Kacmata sihe vepsän kel’t täs opendaba kut lapsed, muga aigvoččed-ki. Tehtas vepsän kelen kanzkursoid, festivalid. Vepsän kel’he opetas penid lapsid päivkodiš-ki. Jäl’gmäižiš voziš vepsän kel’t zavottihe opeta toižiš-ki Piterin agjan Lodeinopol’ksijan rajonas – ezmäi Al’ohovščinas, a nügüd’ Lodeinoje pole-lidnas-ki. 

Uded kirjad vepsän kelel

Piterin agjan valdmehišt tegeb suren radon vepsän kelen da kul’turan kaičendan täht. Äjad Piterin agjan vepsläižiden küliden eläjad pagižeba ičeze kodikelel, no hö ei mahtkoi kirjutada da lugeda vepsäks. Sikš jo viž vot neniš küliš tehtas vepsän kelen kursid aigvoččiden täht. Meiden aktivistad Petroskoišpäi – tedomehed, lehtmehed, vepsän kelen opendajad, keza-aigan tegeba vastusid opendajiden täht, kudambad vedäba vepsän kelen kursid küliš. Neniden kel’kursiden täht vepsän kelen tundijad Petroskoišpäi vaumičiba jo viž abukirjad, miččid mugažo kävutadas vepsän kelen kursil Petroskoiš. 

Udeks openduzvodeks paindas koume abukirjad vepsän kelen opendamižen täht: ”Lugem vepsäks” 3.-4. klassoiden täht, ”Vepsän kelen openduzkirj” augotižškolan täht i ”Pagižem ičemoi kelel” 2. klassan täht. 

Vepsän kelen kirjoiden tegijoiden grupp

”Vepsän kelen openduzkirj” augotižškolan täht vaumičiba Kalagen školan vepsän kelen opendajad Maria i Ol’ga Mironovad. Heiden openduzkirj om mujukaz, om äi kuvid erazvuiččihe temoihe. Siš om ottud kebn vaihišt, sikš nece openduzkirj kožub niiden täht, ken vaiše zavodib opeta vepsän kel’t. Kirjan lopus voib lugeda melentartuižid tedoid Kalagen polhe. Nece openduzkirj linneb hüvän abunikan vepsän kelen kursil, miččid vedetäs ”Värtin”-etnokeskuses, sidä voib kävutoitta kut ližaopenduzkirjad školas-ki. 

Suomalaiž-ugrilaižen školan vepsän kelen opendai Nadežda Petrova i vepsläine kirjutai Natalia Silakova tegiba vepsän kelen openduzkirjan lugemižen täht ”Lugem vepsäks”. Sihe mülüiba Natalia Silakovan sarnad i starinad, miččid om kändnu vepsäks Marina Jevsejeva, mugažo Nina Zaicevan, Nikolai Abramovan, Ol’ga Žukovan i Valentina Lebedevan runod. Kaikuččehe tekstaha om tehtud melentartuižed tegendad. Ned abutaba lapsile kehitoitta paginmahtoid kodikelel.

Jäl’gmäižiš voziš kaik enamba ristituid tahtoib teta ičeze ezitatoiden kel’t, melentartuz’ vepsän kel’he i vepsän rahvahan kul’turaha kazvab.
  

Petroskoin universitetan vepsän kelen opendai Ol’ga Žukova i ”Paginkluban” ohjandai Larisa Čirkova tegiba ”Pagižem ičemoi kelel”-abukirjan 2. klassan täht. Nece om heiden ühthine rad. Pidab sanuda, miše hö mugažo ühtes tegiba vepsän kelen videourokoid i toižid abukirjoid aigvoččiden täht. ”Pagižem ičemoi kelel”-abukirjaha om ottud kebnoid sanoid, virkehid vepsän kelel, melentartuižid tegendoid. 

Kaik nened abukirjad vepsän kelel om čomin kuvitadud. Niid kuvitiba tetabad taidehpirdajad: Margarita Jufa, Anastasia Trifanova, Natalja Timina. Openduzkirjad linneba hüvin abunikoin niile, ken vaiše zavodib opeta kel’t, ei vaiše lapsile, no i aigvoččile. Ned abutaba tundištadas ezitatoiden kelenke, kehitoitta ičeze paginmahtoid. Ved’ teta kodikel’t om sur’ oza. Necil kelel pagižiba meiden ezitatad – baboid i dedoid, mamoid i tatoid, kudambid mö lujas armastam. Sikš kodikel’ meile mugažo om lujas kalliž. Kodikelen tedo tegeb meid bohatambikš, melekahambaks, ozakahambaks.   

Nadeimoiš, miše uded openduzkirjad linneba tarbhaižed kut vepsän kelen urokoil, mugažo vepsän kelen kursil kut Karjalas, mugažo Piterin i Vologdan agjoiš i lapsil linneb taht opeta kodikel’t. Nügüd’ mö homaičem, miše jäl’gmäižiš voziš kaik enamba ristituid tahtoib teta ičeze ezitatoiden kel’t, melentartuz’ vepsän kel’he i vepsän rahvahan kul’turaha kazvab. Neciš sanuba vepsän kelen kursad Mediakeskuses, ”Paginklub”, ”Lingvoteatr”, miččed radaba Petroskoiš i miččile 

tuleskeleb äi rahvast. I nece lujas ihastoitab meid. Opekat i kaikat ičetoi kodikel’t!  



POJAVAD KIRJUTESED
Karjalan Sanomat
Kižille nauttimaan, uimaan ja juoksemaan
Saari tarjoaa vieraileville luonnonrauhaa, nähtävyyksiä, majoitusta, tapahtumia ja aktiviteetteja. Museon alus kuljettaa matkailijoita Ojatevštšinasta saarelle viidessätoista minuutissa.
Karjalan Sanomat
Vepsäläisistä kertova teos Vuoden kirjaksi
Vepsäläisten kulttuuriperintö -kirjaan on koottu Vladimir Pimenovin etnografisten tutkimusmatkojen aineistoa. Tutkimusmatkat tehtiin vepsäläisten asuinpaikoille Leningradin alueella ja Karjalassa.
Oma Mua
Härkä tervattu šelkä
Tämän karjalaisen starinan Santra Remšujevalta iäninauhalla kirjutti Raisa Remšujeva pimiekuušša 2005.
Kipinä
Mušt Suren voinan gerojiš
Suren voinan gerojiden muštoks starinoičem ühtes Šoutjärven melentartuisijoišpäi – Tučinan pertiš. Vodel 1943 sigä peitihe tedišteluzjouk.
Karjalan Sanomat
Tietosanakirja palvelee vähemmistökielilläkin
Uudessa Ruwiki-verkkotietosanakirjassa on tietoa monilla Venäjän kansojen kielillä. Niiden joukossa ovat myös karjalan ja vepsän kielet.
Oma Mua
Karjalaine tulipalomies
Viktor Kirillov on kuulužu mies karjalazien keskes. Juumoranke karjalakse pagizii da ruadai Konan kylän poigu on täyttänyh 50 vuottu da eroi omas ruadokohtaspäi. Iel on uuzi elos, uuvet hommat, parahat igävuvvet.
Karjalan Sanomat
Animaation parissa aamusta iltaan
Jessoilan animaatiostudion johtaja Oleg Obnosov on opettanut lapsille animaatiota lähes 20 vuotta. Tänä vuonna hän sai Paras taiteilija-opettaja -arvonimen.
Karjalan Sanomat
Lobanovin sillan korjaus ruuhkauttaa liikennettä
Lobanovin sillan peruskorjaus on ruuhkauttanut liikennettä Petroskoissa. Viranomaiset yrittävät ratkaista liikenneongelman.
Karjalan Sanomat
Tulvat ovat uhanneet Karjalan piirejä
Huhtikuun alusta Äänisenrannan piiri on kärsinyt huomattavasti tulvavesistä. Nyt tilanne on vakiintunut tasavallassa. Monen joen vedenpinta on laskenut.
Oma Mua
Passipo lapšien ammuntahiihošta
Koštamukšešša piettih Alovehien väliset lapšien ammuntahiihon kilpailut Karjalan tašavallan piämiehen palkinnošta. Še oli Anna Bogalii urheilumal’l’a – Severstal’ -kilpailujen finali.
tulda südäimehe
vahvištoita peitsana Unohtit-ik peitsanan?
registracii
vahvištoita peitsana
vahvištoita peitsana