“Periodikas” läksi uz’ openduzkirj vepsän kelel

Larisa Čirkova
20.08.2024
“Sanu, luge, kirjuta!” -abuopenduzkirjan avtorad oma vepsän kelen opendajad Änižröunan Kalag-posadaspäi Ol’ga da Maria Mironovad.
Kirjan prezentacii linneb täl sügüzel. Kuva: Galina Baburova
Kirjan prezentacii linneb täl sügüzel. Kuva: Galina Baburova

Täl vodel “Vepsän kul’tursebr” ühtes vepsän kelen opendajidenke pästiba eloho “Sanu, luge, kirjuta!” -abuopenduzkirjan vepsän kelen opendamižen täht. Kirjan tegijad oma kalagelaižed vepsän kelen opedajad Maria da Ol’ga Mironovad. Uz’ abuopenduzkirj om tehtud “Vepsän kul’tursebran” projektan aigan Karjalan pämehen grantoiden fondan rahatugel.

Kirjan toimitajad oma Nina Zaiceva da Irina Sotnikova, kuvad pirdi Darja Hil’. Kirj om paindud “Periodika”-painištos. Se om oigetud lapsile da aigvoččile, ked tahtoiba opeta vepsän kel’t ani augotišespäi. Kirj om ližamaterial vepsläižen onlain-trenažoran täht.

Uden abuopenduzkirjan avtorad oma vepsän kelen opendajad Änižröunan Kalag-posadaspäi Ol’ga da Maria Mironovad. Ol’ga Jevgenjevna enamba 30 vot radoi Kalagen školas, kus vedi vepsän da anglian kelen urokad.

Ol’ga Mironova sanub: “Urokoiden täht pidi tehta kaiken ičeleze. Siš minei lujas abuti anglian kelen metodik. Neniš voziš kerazihe lujas äi materialad. Konz läksin pensijale, zavodin vedäda vepsän kelen kursad “Värtin”-etnokeskuses. Kursnikoiden keskes oma ristitud, kudambad ei tekoi vepsän kel’t, no heile om offot opeta sidä. Om mugoižid-ki, kudambad eläba kaiken igän posadas, heil om vepsläižid jurid, “Periodikas” läksi uz’ openduzkirj vepsän kelel hö el’gendaba kaiken, no ei voigoi pagišta. Minä opendan heid lugemaha da kirjutamha vepsän kelel”.

Kirjan lopus oma tekstad Kalagen polhe: posadan istorijas, kiven samižes, Kalagen tetabiš ristituiš, a mugažo praznikoiš, miččed mäneba posadas.

Ol’ga Jevgenjevnan Maria-tütär om opendanu lapsid vepsän kel’he Kalagen školas jo äi vozid, i hänel mugažo om keratud äi tegendoid vepsän kelen urokoiden täht. Sikš idei kerata kaik materialad ühthe da tehta abuopenduzkirj openikoile i ristituile, kudambad tahtoiba opeta vepsän kel’t, tuli heiden pähä jo amu.

Maria Mironova sanub: “Neche abukirjaha mülüba grammatik, tegendad, tekstad da sanaristikod. Temoiden keskes oma “Mez’”, “Kanz”, “Škol”, “Voz’aigad”, “Živatad”, “Londuz” da toižed. Kirjan lopus oma tekstad Kalagen polhe: posadan istorijas, kiven samižes, Kalagen tetabiš ristituiš, a mugažo praznikoiš, miččed mäneba posadas.

Kirj om lujas čoma da mujukaz. Kuvad tegi pirdai Darja Hil’. Sur’ spasib hänele da kaikile ristituile, ked ühtniba kirjan tegemižehe. Tahtoižim spasiboita Nina Zaicevad, Irina Sotnikovad da Jelena Nikitinad. Sanum sur’ spasib “Vepsän kul’tursebrale”, miše nece kirj läksi eloho.”

Kut sanuba avtorad, hö tegiba abuopenduzkirjan vepsän kirjkelel – muga enamba ristituid voiži tundištadas vepsän kelenke. No miše kaita erasid pohjoižvepsän paginan čomid sanoid, hö keraziba niid da paniba neche kirjaha.

Ol’ga Mironova: “Meiden pagin voziden sirttes kadob. Lujas vähän jäi vanhoid ristituid, ked völ pagižeba meiden paginal, mitte pidab kut-se kaita. Mö iče olem posadlaižed, olem sid’ rodnus, eläm, lapsed oma jädud tänna elämaha. I nece kirj mö pätim tehta posadlaižen elon polhe, miše rahvaz muštaiži da tedaiži posadlašt elod”.

Abukirj linneb hüvän abunikan školan openikoiden täht, sikš ku necil aigal lapsile om lujas jüged opeta vepsän kel’t, hö ei kulgoi sidä ni kodiš, ni posadas, a opendaba vaiše urokoil, i vanhembad ei voigoi nikut abutada. Sikš Kalag’-posadas Ol’ga Mironova nügüd’ opendab vanhoid ristituid vepsän kel’he i meletab, miše nece kirj linneb hüvän lahjan heiden-ki täht.

Kirj om jagetud mugoižihe temoihe, miččed oma aktualižed kaikuččen päivän.

Konz otad necen kirjan kädehe, ka ezmäi kaiked kingitad homaičust kirjan korehe. Se om lujas čoma, pehmed, vauvaz čomiden kirjaimidenke, tüniden mujuidenke da laskviden živatoidenke, miččed kacuba sinuhu da kuti kucuba sindai pigemba avaidamha kirjan da süvenemha vepsän kelen opendamižehe.

Abuopenduzkirjan nimi om “Sanu, luge, kirjuta!”, mugoine-žo kut vepsänkeližel onlain-trenažoral, miččen täl vodel “Vepsän kul’tursebr” tegeb kaikiden ristituiden täht, ked tahtoiba iče opetas pagižmaha, lugemaha da kirjutamha vepsäks.

Abukirjaha avtorad paniba erasiden sanoiden sinonimad ičeze pohjoižvepsän paginal.

Kirj om jagetud mugoižihe temoihe, miččed oma aktualižed kaikuččen päivän.

Kirjan toimitai Irina Sotnikova sanub: “Tuli lujas melentartuine, mujukaz, nügüd’aigaline abukirj vepsän kelen opendamižen täht. Se todeks tuli lujas čoma. Abukirjaha avtorad otiba tarbhaižed temad, paniba kirjaha erasiden sanoiden sinonimad ičeze pohjoižvepsän paginal: kanz (pereh), posad (külä), döl (tullei), ristit (mez’), löc (lopei), päskhaine (saraklinduine), vezikorend (keričaine), variš (kron’a), lehmuz’ (nin’veza) da muga edemba. Nece om lujas hüvä azj: se abutab kaita sanad, miččed om unohtadud i miččid ei otkoi paksus paginaha tämbei”.

“Sanu, luge, kirjuta!” -abuopenduzkirj om hüvä ližatuz meiden vepsläižehe literaturaha. Ved’ ku eloho tuleba uded kirjad, se znamoičeb sidä, miše ned oma tarbhaižed lugijoile. Sur’ spasib “Periodika”-painištole kirjan painuses. Sigä radaba tarkad, melevad da azjakahad radnikad. Sur’ spasib Karjalan Pämehen grantoiden fondale rahatuges.

Kirjan prezentacii linneb täl sügüzel, da sen elektronine versii linneb Karjalan rahvahaližen kirjišton lehtpolel.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Rotta: nuoret tekevät virkeää teatteria
Teatteriyhdistys tuo raikkaan tuulahduksen Petroskoin teatterielämään.
Oma Mua
Virujan kiven uale ni vezi ei piäze
Tiijonpäiviä vaste Oma Mua pagizutti kielentutkijua karjalastu Aleksandra Rodionovua ruadoh da elaigah nähte, tiijusteli hänen mielii karjalan kielen tulies aijas.
Karjalan Sanomat
Brendojevin perintö säilyy elävänä
Vuosi 2026 on julistettu Vladimir Brendojevin vuodeksi Karjalan tasavallan Aunuksen piirissä.
Karjalan Sanomat
Tekoäly haastaa nykykoulua
Karjalan piirien aineenopettajat ja koulutusalan asiantuntijat pitivät foorumissa oppitunteja, osallistuivat kasvatusopillisiin työpajoihin ja keskustelivat koulun nykyhaasteista.
Oma Mua
Karjalaisien perintehien jälkijä myöten
Pakkaiskuun lopušša – tuiskukuun alušša Karel’skaja kuhn’a i Točka -projektin ryhmä kävi enšimmäisellä työmatalla Vienan Karjalan kylih.
Oma Media
Божье слово для всех: библейские истории звучат на карельском языке
Послушать истории на собственном наречии карельского языка можно уже сейчас, перевод на ливвиковское наречие планируется завершить в ближайшее время.
Oma Mua
Kurenpoikani
Kurenpoikani varovašti šiirti čillin n’okalla, šepäsi šiivillä ta läksi jälelläh. Ka mitein noštua šen kuušella?
Oma Mua
Karjalaista kivie käytetäh Piiterissä
Luonnollisien ominaisukšien anšijošta karjalaista marmorua valittih käytettäväkši Piiterin Iisakinkirikön restauroinnissa.
Karjalan Sanomat
Vienan Karjalan perinteet valkokankaalle
Antilaš-lyhytelokuva sai ensi-iltansa Petroskoissa. Kuvaukset järjestettiin Kalevalan piirin Vuokkiniemessä.
Oma Mua
Karjalaine Stuanu on Ven’an kaunehin kylä
Jatkammo paginua Tverin Karjalan, Karielan Rannan, paikannimilöih näh da kiännämmö aižat karjalazeh Stuanun kyläh.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль