Podporožjen eläjile vepsän kelen kursad tuliba mel’he

Podporožjen eläjile vepsän kelen kursad tuliba mel’he

Maksim Kuznecov
26.09.2022
Kursad oli tehtud ”Vepsän kond: ühtes voim tehta kaiken”-projektan aigan, mitte sai Piterin agjan pämehen grantan.
Vepsän kelen kursiden openikad Järvenkülän ”Vepsän kond”-ozutelusel. Kuva: ”Vepsän kond”-sebran arhivaspäi
Vepsän kelen kursiden openikad Järvenkülän ”Vepsän kond”-ozutelusel. Kuva: ”Vepsän kond”-sebran arhivaspäi

”Vepsän kond”-sebran pämehenke Vladimir F’odorovič Jetojevanke mö tundištimoiš völ 2020. vodel, konz minei pidi tönduda tedomatkha Podporožjen rajonan Vidlan alarajonaha keradamha materialad nügüdläižiš vepsläižiš praznikoiš. Siloi minä ezmäižen kerdan olin Järvenkülän päiväl (da völ Nemž-külän Časunik-nimižel zavetnįjal praznikal).

Vladimir F’odorovič da hänen ak Tatjana Ivanovna starinoičiba minei kaiken ičeze külän praznikoiš (möhemba nece informacii mülüi minun ”Piterin agjan igähižed rahvahad da niiden nügüd’aigaližed praznikad”-kirjha), a minä starinoičin heile siš, miše olen jo amu opendanu vepsän kel’t da hüvin tedan sen teoretišt grammatikad. Muga mö pätim rata edemba vepsän kelen hüvüdeks ühtes, i pigai meil jo sünduiba ühthižed melentartuižed projektad.

Muloi mö pästim eloho ”Mamoin keitänd”-kirjan, a täl vodel – čoman kirjan, miččen nimi om ”Vepsän kondun starinad”, miččehe om keratud todesižid starinoid vepsläižiš hengiš da uskmusiš Piterin da Vologdan agjoiden vepsläižilpäi.

Nece om lujas čoma kirj (kuvid om tehnu pirdai Liza Fortočkina), mitte, kut edeline-ki, om pästtud nelläl kelel: vepsäks, venäks, suomeks da angliaks. Sikš sen abul voib ei vaiše tedištada tradicionaližiš vepsläižiden uskmusiš, no i opeta vepsän da suomen kelid.

Üks’ neniš neiččišpäi, Kristina kaikuččel homendesel ajeskeli Podporožjehe Pöudonlidnaspäi, kus hän eläb da radab lapsiden taidehškolas.

Meiden kursad jatkuiba kaks’ nedalid, i nece oli unohtamatoi aig meile kaikile.

Kacmata sihe, miše meil oli vaiše kümne päiväd, minä ehtin antta openikoile mugoižid temoid, kut verban tüvi, nimen tüvi; verboiden kändluz prezensas (pozitivižes da negativižes aspektas); substantividen da adjektividen äilugu; inessiv, illativ da elativ; imperativ; genitiv, akkuzativ da partitiv; personaližed, interrogativižed, demonstrativižed da negativižed pronominad; ühthižed da üksnäižed küzundad; kardinaližed da ordinaližed numeralid (niiden jügedan kändlusenke!); adessiv, allativ da ablativ; imperfekt.

Nadeimoi, miše lehtesen lugijoiden keskes löudase ristituid, kudambad el’gendaba nenid peitusekahid sanoid da tegeba niišpäi ühthevedon, miše minun openikad saiba kaikid tärktembid tedoid vepsän kelen grammatikaspäi da nügüd’ voiba jatkata opeta vepsän kel’t ičenaižešti. I se muga-ki om!

Tahtoin sanuda, miše minun openikoiden keskes oli seičeme čomad neidišt da tetab kodirandantedai P’otr Vasiljev. Üks’ neniš neiččišpäi, Kristina, kudamb lujas tartui melel vepsän kel’he, kaikuččel homendesel ajeskeli Podporožjehe Pöudonlidnaspäi, kus hän eläb da radab lapsiden taidehškolas. Hän openzihe hüvin, tarkas da nügüd’ voib opeta lapsidenke lühüdoid pajoižid vepsän-ki kelel.

Toine neižne, Polina, sügüz’kus zavodi opetas 11. klassas (i hän jo mahtab sanuda necidä vepsäks!) da neniden kursiden jäl’ghe tahtoiškanzi jatkata opeta vepsän kel’t universitetas. Toivotagam satusid hänele.

Vepsän kelen kursiden programmaha mülüi bohat kul’turpala.

Ičein openikoidenke ühtes minei tuli oza oleskelda erazvuiččiš melentartuižiš sijoiš da ühtneda erazvuiččihe azjtegoihe. Vepsän kelen kursiden programmaha mülüi bohat kul’turpala, i sikš mö oleskelim i Podporožjen kodirandan muzejas, i Ülä-Süvärin gidroelektrostancijas, i Järvenkülän ”Vepsän kond”-ozutelusel, i Vil’hälan kul’turpertiš, i Vidlan Vepsän fol’klorkeskuses.

Vil’hälas da Vidlas sijaližed vepsän kelen tundijad Galina Vasiljevna Okuneva da Ol’ga Gennadjevna Spirkova vediba ekskursijad vepsän kelel, a minä sid’-žo kändin kaiked openikoiden täht venäkel’he. Nece oli melentartuine praktik minei ičelein-ki.

Da ližaks sanun völ, miše ühtel päivišpäi meil oli čoma videovastuz kaikid tetabamban vepsän kelen tundijanke Nina Grigorjevna Zaicevanke. Hän oli suriš ihastusiš nähta ristituid, kudambad hüväl melel opendaba vepsän kel’t, da openikad-ki oliba ihastusiš tundištadas da pagišta hänenke.

Lopuks tahtoin sanuda surid spasiboid vepsän kelen kursiden tegijoile – ”Vepsän kond”-sebran ühtnikoile Vladimir F’odorovič da Tatjana Ivanovna Jetojevoile, Ol’ga Vladimirovna da Vladislav Jurjevič Nümanoile – da, tetpas, kursile tulnuzile openikoile. Sur’ spasib teile, Kristina, Polina, L’ubov’, Jelena, L’ubov’, Alevtina, Jelizaveta da P’otr Aleksandrovič siš, miše tö openzit vepsän kel’t tarkas da hüväl melel! Minä nikonz en unohta niid räkid päivid elokus, miččid olen elänu teidenke.


Lisää aiheesta
Karjalan Sanomat
Karjala on valmis metsäpaloihin
Kaikki metsäpalojen torjuntaan käytettävät koneet ja kalusto on tarkastettu ja todettu käyttökelpoisiksi. Vakinaiset palomiesten ja savuhyppääjien virat on täytetty.
Karjalan Sanomat
”Opetan vepsän kieltä tulevaisuuden hyväksi”
Vuoden opettaja -kilpailun voittanut Anastasija Jevtušenko haluaa vepsäläisten säilyttävän kielensä ja kulttuurinsa useita vuosia.
Karjalan Sanomat
Ystävyysseura lopettaa toimintansa
Karjala–Suomi-ystävyysseuran jäsenet äänestivät yhdistyksen toiminnan lopettamisesta. Seuran lakkauttaminen kestää vähintään pari kuukautta.
Oma Mua
Voinal murjottu lapsusaigu
On mennyh seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu. Nygöi on jiännyh pikoi näppine niilöi, ken nägi da mustau voinan sruastiloi da gorii. Enimyölleh elos nygöi ollah vai voinan lapset.
Karjalan Sanomat
Karjalan noitasapatti kutsuu mukaan
Folkfestivaali debytoi Petroskoissa 13. toukokuuta. Sen tavoitteena on saada nuoret kiinnostumaan karjalaisista perinteistä.
Karjalan Sanomat
Lisää rahoitusta Ympäristö-hankkeeseen
Hankkeen uusi rahoitus alkaa vuonna 2025. Karjalan on nyt määrättävä tehtävät, joihin se hakee rahoitusta.
Oma Mua
Mustakkua niilöi, kedä tänäpäi ei ole meijänke
Voitonpäivy on suuri da kallis pruazniekku. Tänä vuon roihes jo seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu, kudai toi äijän gor’ua rahvahale.
Karjalan Sanomat
Kižille nauttimaan, uimaan ja juoksemaan
Saari tarjoaa vieraileville luonnonrauhaa, nähtävyyksiä, majoitusta, tapahtumia ja aktiviteetteja. Museon alus kuljettaa matkailijoita Ojatevštšinasta saarelle viidessätoista minuutissa.
Karjalan Sanomat
Vepsäläisistä kertova teos Vuoden kirjaksi
Vepsäläisten kulttuuriperintö -kirjaan on koottu Vladimir Pimenovin etnografisten tutkimusmatkojen aineistoa. Tutkimusmatkat tehtiin vepsäläisten asuinpaikoille Leningradin alueella ja Karjalassa.
Oma Mua
Härkä tervattu šelkä
Tämän karjalaisen starinan Santra Remšujevalta iäninauhalla kirjutti Raisa Remšujeva pimiekuušša 2005.
Kirjaudu sisään
Rekisteröityä
Salasana
Vahvista salasana