Miš voib starinoita Venäman Pohjoižen verokeramik?

Miš voib starinoita Venäman Pohjoižen verokeramik?

Irina Sotnikova
24.06.2022
Petroskoiš radab Venäman Pohjoižen verokeramikan ozuteluz, kus om ezitadud enamba 50 harvinašt kalud savespäi.
Ozutelusel Maksim Maksimov starinoiči ičeze verokeramikan keradamišton polhe, kuspäi oma nened unikaližed kalud i mitte rol’ oli niil elos. Kuva: Irina Sotnikova
Ozutelusel Maksim Maksimov starinoiči ičeze verokeramikan keradamišton polhe, kuspäi oma nened unikaližed kalud i mitte rol’ oli niil elos. Kuva: Irina Sotnikova

”Maidjoged, kisel’randad” – mugoine sarnaline nimi om udel ozutelusel, kus om ezitadud enamba 50 harvinašt Venäman Pohjoižen verokalud savespäi, i mugoine nimi om anttud ei muite. Manradajan elo kaiken oli sidotud veroidenke, manradoidenke, živatoidenke, kalatesenke i mugoižiden ristitun elon etapoidenke, kut lapsen sündund, kozičend, sai, mahapanend…

Ozuteluz radab Petroskoiš Kiži-muzejas. Sil om ezitadud kut ozuteluzkalud Kiži-muzejan arhivaspäi, muga-ki 40 verokalud keradajan Maksim Maksimovan personaližes keradamištospäi.    

Maksim Maksimov om tetab vepsläine keradai, pirdai, kodi-istorijan tundii, ekspert vanhveroižen uskondan da vepsän kul’turan küzundoiš. Nügüd’ hän eläb Piteriš, no hänen vepsläižed jured oma Kalagespäi. Tämbei sigä seižub heiden kanzan sur’ pert’, kuna hö Aleksei-vellenke erašti ajeleba. Jo äi vot Maksim radab ühtes Kiži-muzejanke. Hän jo hätken keradab erazvuiččid vanhoid kaluid, no ezmäi kaiked vanhveroižen uskondan kirjoid.

Venäman Pohjoižen verokaluid Maksim Maksimov kerazi enamba 10 vot.

Täl kerdal Maksim toi Petroskoihe verokeramikan. Kut sanub iče Maksim, neniš verokaluiš kaičese äi tedoid, niil om erine znamoičend. Äjiš ozuteluzkaluiš om peittud muštatesid, päivmärid, erazvuiččid virkehid, miččid tegiba mastarid.

Sikš ku elonkeramik muga pit’kha ei kaite, ozutelusel päazjas om ozutadud XIX- voz’sadan toižen polen verokalud. Muzejan kävujad voiba nägištada astjoid kislin täht, formid kuličiden täht, erazvuiččid blödoid, veroastjoid, miččid kävutadihe sajan vai mahapanendan aigan, i toižid ozuteluzkaluid.

–       Täs om ezitadud harvinaižid verokaluid, miččed om löutud ekspedicijoiden aigan da todud külišpäi. Kalud oma Änižröunaspäi, Zaonežjespäi, Vologdan da Arhangel’skan agjoišpäi. Erased oma unikaližed, niid jo ei voi löuta nikus, erasid minä ostin kidamöndal, – starinoičeb Maksim Maksimov.

Kiži-muzejan fondoiš kaičese äi vepsläižid-ki saviastjoid, miččid Maksim toi Kalagespäi, no ned päazjas oma elonkalud, miččid paksus voib vastata elos. A Venäman Pohjoižen verokaluid Maksim kerazi enamba 10 vot, muga sündui čoma idei tehta ozuteluz.

Se radaškandeb necen voden lophusai adresadme Kirovan avoird, 10 ezmärgespäi pätničahasai. 


Lisää aiheesta
Karjalan Sanomat
Karjala on valmis metsäpaloihin
Kaikki metsäpalojen torjuntaan käytettävät koneet ja kalusto on tarkastettu ja todettu käyttökelpoisiksi. Vakinaiset palomiesten ja savuhyppääjien virat on täytetty.
Karjalan Sanomat
”Opetan vepsän kieltä tulevaisuuden hyväksi”
Vuoden opettaja -kilpailun voittanut Anastasija Jevtušenko haluaa vepsäläisten säilyttävän kielensä ja kulttuurinsa useita vuosia.
Karjalan Sanomat
Ystävyysseura lopettaa toimintansa
Karjala–Suomi-ystävyysseuran jäsenet äänestivät yhdistyksen toiminnan lopettamisesta. Seuran lakkauttaminen kestää vähintään pari kuukautta.
Oma Mua
Voinal murjottu lapsusaigu
On mennyh seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu. Nygöi on jiännyh pikoi näppine niilöi, ken nägi da mustau voinan sruastiloi da gorii. Enimyölleh elos nygöi ollah vai voinan lapset.
Karjalan Sanomat
Karjalan noitasapatti kutsuu mukaan
Folkfestivaali debytoi Petroskoissa 13. toukokuuta. Sen tavoitteena on saada nuoret kiinnostumaan karjalaisista perinteistä.
Karjalan Sanomat
Lisää rahoitusta Ympäristö-hankkeeseen
Hankkeen uusi rahoitus alkaa vuonna 2025. Karjalan on nyt määrättävä tehtävät, joihin se hakee rahoitusta.
Oma Mua
Mustakkua niilöi, kedä tänäpäi ei ole meijänke
Voitonpäivy on suuri da kallis pruazniekku. Tänä vuon roihes jo seiččiekymmen yheksä vuottu, kui loppih Suuri Ižänmualline voinu, kudai toi äijän gor’ua rahvahale.
Karjalan Sanomat
Kižille nauttimaan, uimaan ja juoksemaan
Saari tarjoaa vieraileville luonnonrauhaa, nähtävyyksiä, majoitusta, tapahtumia ja aktiviteetteja. Museon alus kuljettaa matkailijoita Ojatevštšinasta saarelle viidessätoista minuutissa.
Karjalan Sanomat
Vepsäläisistä kertova teos Vuoden kirjaksi
Vepsäläisten kulttuuriperintö -kirjaan on koottu Vladimir Pimenovin etnografisten tutkimusmatkojen aineistoa. Tutkimusmatkat tehtiin vepsäläisten asuinpaikoille Leningradin alueella ja Karjalassa.
Oma Mua
Härkä tervattu šelkä
Tämän karjalaisen starinan Santra Remšujevalta iäninauhalla kirjutti Raisa Remšujeva pimiekuušša 2005.
Kirjaudu sisään
Rekisteröityä
Salasana
Vahvista salasana