Vepsän ma taihehkuviš

Vepsän ma taihehkuviš

Julia Aprodu
19.09.2022
Venäman Rahvahaližele kuvadajale, akademikale, tetabale Karjalan mastarile Boris Nikolajevič Pomorcevale necen voden täudui 90 vot.
Karjalan kuvadai Boris Pomorcev. Kuva Karjalan Taidehmuzejan fondaspäi
Karjalan kuvadai Boris Pomorcev. Kuva Karjalan Taidehmuzejan fondaspäi

Venäman Rahvahaližele kuvadajale, akademikale, tetabale Karjalan mastarile Boris Nikolajevič Pomorcevale necen voden täudui 90 vot. 

Pomorcev lujas hüvin tedab Karjalad, hän eläb da radab Petroskoiš, no äjan ajeleb kistidenke da voimujuidenke valdkundadme, tegeb čudokahid londuzkuvid, kudambiš nägub hänen sur’ armastuz Pohjoižen röunaha.  

Boris Nikolajevič Pomorcev om sündnu Sahalin sarel Oha-küläha. Laps’aigan da noruden voded hän eli vanhembiden kodimal Irkutskijan agjas Angara-jogen čomal randal. Jo penen prihaižen Boris Pomorcev zavodi pirtta, openzihe Irkutskan Pioneran Dvorcas, lopi Sibiriš Taidehen da eskai Voinlendajan radmahttehtikumid. Karjalaha händast vedi služb Becovcas. Karjalan mal, neciš vauktoiden öiden, vauvhiden järviden i granitkal’l’oiden röunas B.N. Pomorcev jäi elamaha igäks, jäti službad i omišti ičeze elod kuvataideheze. Han päti kehitoitta pirdajan mahtoid da lahjavut. 


Kova da čoma Karjalan londuz, sured da pened külad, kus suriš parzišpäi om tehtud manradnikoiden pertid da čomad puižed pühäkodid tuli pirdajan mel’he, ne oma hänen kuviš. Han kuvadab Karjalan tihedad mecad, sinižid jogid da järvid, no ühtenzoitab londusenkuvad külänikoiden elon pirdoidenke. Boris Pomorcevale om lujas tärged ozutada, kut elab ristit küläs, kut hüvin radab, midä tegeb ičeze mahtokahil käzil. Pirdai omištab ičeze kuvataideht Kiži-saren čomudehe, külihe Änižen järven randoil.

Pirdajal om armaz Karjalan külä – Vikšica, miččihe hän omišti 11 kuvad. Üks’ niišpäi – ”Sobatpäiv” – om ezitadud Karjalan Taidehmuzejas. B.N. Pomorcev johtutab, kut kerdan, ajades külädme, nagišti randal – naižed vaumičiba sömad irdal, lämbitiba kül’betid, vereses il’mas dölan jäl’ges mujui savule trubaspai... Läz kül’betid oli koivhaugoiden kogo, ižandan veneh – randanno, ripuiba kuivamas verkod... Neicukaine plattos ilos jokseli märgheinadme, ihastui kezaha! Mugoine-ki ihastuz sündui siloi kuvadajan henges, hän seižuti mašinad i zavodi pirtta. Kuva tuli kebnašti, i nügüd’ siš kacujad nägeba todesižen külän elon.                                    

Boris Pomorceval om erine kacund londuzkuvan motivaha, erine maht segoita žanroiden stilistikoid. Muga kuvas ”Poigad. 1941. voz’” Suren voinan teman kuvadai ühtenzoitab külän temanke i starinoičeb, kut hahkpäižed vanhembad vediba venehel ičeze poigid frontha, kaimzi heid voinha kogonaine külä, naižed da lapsed. 

  

Vodel 1981, konz B.N. Pomorcev oli Karjalan Kuvadajiden sebran pämehen, hän tegi matkan pirdajiden täht vepsän röunaha, Šoutjärvehe. ”Kut sigä eläba ristitud?” – meleti Boris Nikolajevič, konz kerazihe ajada. I nägišti čoman suren külän, kus eläba ristitud-radnikad. Kuva ”Kevaz’ Šoutjärves” ozutab päipaštokahan homendesen küläs, čomad sured puižed pertid seižuba jogen randal, ne oma erimujuižed, käbedad, a keskuses vanh pert parzišpai, kuti eläb tervehzoitab toižid pertid-susedoid da rahvast. Kevädel kaikutte külänik oli holiš linmal, kut küntta mad da semeta kartohkpöudoid. Abuhu tuleba traktorad. Vepslaižed pagižeba: min semendad, sen rahnod. Kuvadai sanub kacujile, miše vepsän rahvahal, kudamb jo amuižiš aigoišpai eläb neniš tahoiš, om vahv elon da radon taba, se arvostab verod. 

Ei amu B.N. Pomorcev lopi kuvan «Vepsän röun». Mastar’ ozuti Gimrek-küläd, kus oli matkas aigaližel kevädel vodel 2015. Kuvan keskes koveroičeb leved külan te, pidust’ sidä oma puižed pertid da aidad, edahan mägel čomašti ülenub vanh jumalanpert’. Völ ei suland lumi, no londuz heraštub i kucub ristituid radho pöudoil. Ak kalunke lähteb teverele vastmaha poigad, verajad pertinno oma heittud. Koir-ki kulištades traktoran judud mugažo joksi tele, varastab ižandad. Tuleb eht, a senke lebaiduz-ki jügedan päivan jäl’ges. 

Kactes Boris Pomorcevan kuvihe, tuleb hol’ Karjalan küliden tulebaigan polhe, siš, midä varastab meiden külid, voim-ik mo kaita ičemoi pertid, armhembad röunad, ka mugažo meiden vanhoid veroid da hengen lähtkid. I meles oma vepslaižen runoilijan A. Andreevan sanad:

Kel min küzuda? Kenen viga, 
Miše küläižed armhad taclem? 
Elon velgad mö maksam igan, 
Sikš ku jürišpäi ičtämoi rästlem. 

B.N. Pomorcevad nimitadas ”Karjalan londusen da külan pajanikan”. I nügüd’ hän äjan matkustab, radab, pirdab, kuvadab. Mastarin taideh – tärged pagin Karjalas, sen čomuden da süviden elotradicijoiden polhe.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Oma Mua
Repol’an kuoron viimeni laulaja
Mintäh on mukava paissa karjalakši vanhempien ihmisien kera? Hyö kerrotah omašta elämäštä šemmoista, mitä nyt on vaikie kuvitella.
Karjalan Sanomat
Talous toipumassa kriisistä
Tammi–syyskuussa 2023 Karjalan talouden pääalojen tuotantoindeksi saavutti melkein viimevuotisen tason. Asukkaiden reaalipalkka kasvoi yli kuusi prosenttia ja vähittäiskaupan liikevaihto noin kahdeksan prosenttia.
Kodima
Modkuviden peitjüvä
Šoutjärven muzei tarjoičeb kacta vepsläižiden modkuvid.
Karjalan Sanomat
Sortavala inspiraation lähteenä
Valokuvataiteilija Julia Abzaltdinova vietti viikon taiteilijaresidenssissä Sortavalassa. Hän valokuvasi vanhoja rakennuksia ja generoi kuvia tekoälyllä.
Oma Mua
Karjalaisella naisella on kaunis šielu
Ol’ga Karhunen opaštu kunnivoittamah ta rakaštamah elämyä, omie heimolaisie, tuttavie ta tuntomattomie ihmisie. Hiän opašti šiih omie lapšieki.
Kipinä
Lapsi kätkyös maguau
Ennevahnas kodilois riputettih kätkyt, kus liikutettih piendy lastu. Ei olluh aigua lastu yskäs kannella. Karjalas oli eriluaduzii kätkylö – hiihnukätkyt da lattiikätkyt.
Oma Mua
Teatterissa lapšet šäilytetäh muamonkieltä
Esitykšie karjalan kielellä näytettih Petroskoissa. Karjalaini šuarna -teatterikilpailuh ošallistu 21 ryhmyä.
Karjalan Sanomat
Visakoivuja kasvamaan vuokrametsiin
Viranomaiset, tutkijat ja metsänvuokraajat pyrkivät lisäämään visakoivun määrää, koska se on tällä hetkellä Karjalassa uhanalainen laji.
Oma Mua
Šl’op ta Ščolk
Starina šiitä, kuin Ks’uša tyttö loukkasi kakši kirjainta, eikä voinun lukie ilman niitä yhtänä starinua. Tyttö piätti löytyä ne ta tulla kaikkien kirjaimien yštäväkši.
Oma Mua
Runolois – romuanassah: Eino Karhun 100-vuozipäiväkse
Tänävuon 27. kylmykuudu täydyy 100 vuottu tundietun kriitiekan, kiändäjän, Karjalan kirjalližuon tutkijan Eino Karhun roindas.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль