Tradicionaližed radonmahtod: Ojatin keramik

Tradicionaližed radonmahtod: Ojatin keramik

Irina Sotnikova
28.11.2022
Ezmäižen kerdan Karjalas avaitihe Ojatin keramikan ozuteluz. Sen avtor om L’udmila Ivanova Piterin agjan Al’ohovščina-küläspäi. Sen tem om omištadud vepsläižele ”Virantanaz”-eposale.
Vastusen aigan L’udmila Andrejevna starinoiči penile adivoile Ojatin savibobaižen istorijan polhe. 0+. Kuva: Irina Sotnikova
Vastusen aigan L’udmila Andrejevna starinoiči penile adivoile Ojatin savibobaižen istorijan polhe. 0+. Kuva: Irina Sotnikova

Piterin agjan Lodeinijan pöudon vepsläižiš küliš kaitas erazvuiččid endevanhoiden radonmahtoiden tradicijoid. Üks’ niišpäi om Ojatin keramikan tegemine Al’ohovščinas. Amussai vepsläižed tegiba savesižid astjoid, vihelkoid, bobaižid, kävutades korgedladušt rusttad saved, mittušt nügüdehesai sadas Ojatin randoil.

Keramikan tegemine zaimi tärktan sijan Piterin agjan vepsläižiden elos. Vepsläižed kävutiba tehmusid savespäi elos, no enamba tegiba niid möndan täht. Ojatin padanikad tegiba erazvuiččid astjoid, a mugažo savibobaižid, ozutesikš, vihelkoid lindun da živatoiden vuiččikš, bobaižid-naižid. Joudajal aigal eskai ratihe kogonaižil kanzoil — tehmusid savespäi tegiba kut aigvoččed, muga lapsed-ki.

Tämbei Al’ohovščinas eläb necen endevanhan radonmahton kaičii L’udmila Ivanova. L’udmila Andrejevna radab savenke läz 40 vot, hän omišti necile armhale azjale ičeze elon. Opetes tehnikumas L’udmila tuli Al’hovščinaha praktikale. Siloi sigä radoi keramikan ceh (oli avaitud 1969. vodel), kus tehtihe astjoid, bobaižid.

L’udmila Andrejevna openzihe parahimil mastaril — vanhoil padanikoil. Hö openziba händast, mittušt saved pidab sada da kut rata savenke, andoiba L’udmilale kaikid peitusid keramikan tegemižen mödhe. Voib sanuda, L’udmila lopi todesižen parahimiden padanikoiden školan.

Jäl’ges äjak-se aigad hän radoi Piteriš, sai korktad opendust. Kirjutades diplomtöd Priojatjen eläjiš hän ajeli ekspedicijoihe, kerazi materialad, äjan radoi arhivoiš. Sikš hän äjan tedab vepsläižiden polhe i nügüd’ andab nenid tedoid lapsile.

Konz vodel 2004 keramikan ceh paloi, händast kuctihe Al’ohovščinaha udessündutamha tradicionaližid radonmahtoid. Muga elo-oza möst toi L’udmila Andrejevnad Al’ohovščinaha, kus hänen abul tämbei änikoičeb Tradicionaližiden radonmahtoiden udessündutandan keskuz.

Kaikuččen rahvahan bobaižel om ičeze erigoičusid. Meiden-ki bobaine om erine, sidä nikonz ei mujutadud. Mugažo Ojatin keramikan erigoičuz om siš, miše sen südäimes om tühjuz’.
L’udmila Ivanova, endevanhan radonmahton kaičii

L’udmila Andrejevna ei vaiše udessündutab endevanhoid vepsläižid tradicijoid, no andab niid norele sugupol’vele. Al’ohovščinan Tradicionaližiden radonmahtoiden udessündutandan keskuses hän opendab lapsid tehmaha savesižid bobaižid, erazvuiččid kompozicijoid. Hänel om 150 openikad, kudambad surel tahtol radaba savenke L’udmila Ivanovan ohjandusel.

— Kaikuččen rahvahan bobaižel om ičeze erigoičusid, se om tetab kaikes mirus. Sikš meiden-ki bobaine om erine, sidä nikonz ei mujutadud. Mugažo Ojatin keramikan erigoičuz om siš, miše sen südäimes om tühjuz’, sikš tehmaha savesižid bobaižid om jüged, sihe pidab opetas, — sanui L’udmila Ivanova.

Openikad ühtes L’udmila Andrejevanke tegeba savitehmusid erazvuiččile temoile. Hö tegeba živatoid, linduid, ristituid, sarnoid, erazvuiččid s’užetoid.

Ičeze urokoil L’udmila Andrejevna tundištoitab lapsid vepsän kelenke da kul’turanke, starinoičeb tradicijoiš da veroiš, miččihe uskoiba vepsläižed. Ojatin bobaižen kal’t lapsed saba melentartuižid tedoid vepsläižiš, heiden radonmahtoiš, mifologijas. Kaik nece hüvin nägub lapsiden radoiš.

L’udmila Ivanoval ei ole vepsläižid jurid, no hengel hän om todesine vepsläine. Hän kaiken igän eläb vepsän mal. Hänele om lujas mel’he vepsän rahvahan kul’tur, tradicijoid, ned oma läheližed hänen südäimehe. Hän navedib vepsän mad i opendab lapsid navedimha ičeze kodiröunad, miše hö kaičižiba londust i muštaižiba ičeze jurid.

Savi om läm’. Konz pidäd sidä kädes, se tegese lämäks, kut ristit, se om eläb. I mö radam senke, kut eläbanke.
L’udmila Ivanova, endevanhan radonmahton kaičii

Tundištoitmha Karjalan adivoid vepsän rahvahan Ojatin keramikanke L’udmila Andrejevna tuli ühtes ičeze openikoidenke Maria Jac’konke da Andrei Der’abinanke. Heiden radod mugažo om ezitadud ozutelusel.

Ozutelusel vob nähta radoid, miččid oma tehnuded lapsed Al’ohovščinaspäi L’udmila Ivanovan ohjandusel. S’užetad om ottud ”Virantanaz”-eposaspäi.

— Sikš ku nece om Vepsän kul’turan voz’, nece ozuteluz om omištadud vepsän kul’turale, se starinoičeb vepsän rahvahan tradicijoiš da veroiš, — sanui L’udmila Andrejevna.

Vastusen aigan L’udmila Andrejevna starinoiči adivoile Ojatin savibobaižen istorijan polhe i äi melentartuižid faktoid saven polhe. Saves L’udmila Andrejevna pagižeb kuti eläbas olijas:

— Savi om läm’. Konz pidäd sidä kädes, se tegese lämäks, kut ristit, se om eläb. I mö radam senke, kut eläbanke. Savi el’gendab necidä, sikš meil tuleb mugoine hüvä satuz. Völ savel om mušt, se andab energijad mehele i otab kaiken negativan ristitul, kudamb radab savenke. Sikš minä nevon rata savenke, — ližazi L’udmila Andrejevna.

Ozutelusehe ühtniba openikad Suomaliž-ugrilaižes školaspäi. Hö tarkašti kundliba, tedištiba äi melentartuižid azjoid, tegiba küzundoid. Nägui, miše heile om melentartušt nece tem. Vastuz oli läm’, jäti äi hüvid tundmusid.

Vastusen lopus openikoiden täht vepsläine taidehpirdai Natalja Timina vaumiči melentartuižen mastar’-klassan. Joga openik läksi kodihe čoma stolkalendar’ kädes.


ozuteluz (2)_resize.jpg



ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Kieltä oppii pelaamalla
Kalmukiassa luotiin Kansallisaarre-mobiilipeli, jonka avulla opiskellaan Venäjän vähemmistökieliä.
Oma Mua
Potakašta tuli hyvä šato Šuojun lähellä
Muanviljelijä Andrei Sosunkevič šuau noin 800 šiemenpotakkua ta 600 tonnie ruokapotakkua 60 hehtarilta.
Karjalan Sanomat
Tervetuloa oppimaan kieliä
Periodika-kustantamon talossa ilmaiseksi pidettäville karjalan, suomen ja vepsän kielen kursseille on hakeutunut yli sata ihmistä.
Karjalan Sanomat
Työ on minulla etusijalla
Petroskoin suomalais-ugrilaisen koulun johtaja Natalja Barkalova täytti 14. syyskuuta 55 vuotta. Merkkipäivän kynnyksellä haastattelimme häntä.
Kodima
Rad minai om ezmäižel sijal
14. sügüz’kud Petroskoin Suomalaiž-ugrilaižen školan pämez’ Natalja Barkalova praznuiči ičeze 55-vottušt jubilejad. Kanman necidä znamasišt päiväd mö vastsimoiš hänenke.
Karjalan Sanomat
Nikolai Roerichin jalanjäljillä
Taidehistorioitsija Helena Soini käsittelee kirjassaan Roerichin taidetta Sortavalan vuoden 1918 tapahtumien yhteydessä.
Oma Mua
Nero kaikkiel pädöy
Anuksen pirin Ylägien kyläzes eläy tovelline karjalaine nerokaššali Šidarev Vladimir Andrejevič. Sulakuul häi täytti 60 vuottu.
Oma Mua
Suarimägie elavuttamas yhtes hierulazienke
Märgien kylän pruazniekas tuttavuin Suarimäin tousan johtajan L’ubov’ Mihailovna Zaharovanke. Häi taratti tousan ruavos da kučui gostih Suarimägeh kaččomah paikallistu muzeidu da hierun ruadoloi.
Karjalan Sanomat
Moderniin kouluun innoissaan oppimaan
Nykyaikainen, tilava ja kaunis koulu on avannut ovensa 182 oppilaalle Derevjankan taajamassa, joka sijaitsee 40 kilometrin päässä Petroskoista.
Karjalan Sanomat
Karjalan talous vähitellen toipumassa
Talouskehityksen ennakkoarvion mukaan talous kasvaa lähivuosina 1–2 prosenttia vuosittain. Nopeamman kasvun esteenä ovat länsimaiden talouspakotteet.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль