Podporožjen eläjile vepsän kelen kursad tuliba mel’he

Podporožjen eläjile vepsän kelen kursad tuliba mel’he

Maksim Kuznecov
26.09.2022
Kursad oli tehtud ”Vepsän kond: ühtes voim tehta kaiken”-projektan aigan, mitte sai Piterin agjan pämehen grantan.
Vepsän kelen kursiden openikad Järvenkülän ”Vepsän kond”-ozutelusel. Kuva: ”Vepsän kond”-sebran arhivaspäi
Vepsän kelen kursiden openikad Järvenkülän ”Vepsän kond”-ozutelusel. Kuva: ”Vepsän kond”-sebran arhivaspäi

”Vepsän kond”-sebran pämehenke Vladimir F’odorovič Jetojevanke mö tundištimoiš völ 2020. vodel, konz minei pidi tönduda tedomatkha Podporožjen rajonan Vidlan alarajonaha keradamha materialad nügüdläižiš vepsläižiš praznikoiš. Siloi minä ezmäižen kerdan olin Järvenkülän päiväl (da völ Nemž-külän Časunik-nimižel zavetnįjal praznikal).

Vladimir F’odorovič da hänen ak Tatjana Ivanovna starinoičiba minei kaiken ičeze külän praznikoiš (möhemba nece informacii mülüi minun ”Piterin agjan igähižed rahvahad da niiden nügüd’aigaližed praznikad”-kirjha), a minä starinoičin heile siš, miše olen jo amu opendanu vepsän kel’t da hüvin tedan sen teoretišt grammatikad. Muga mö pätim rata edemba vepsän kelen hüvüdeks ühtes, i pigai meil jo sünduiba ühthižed melentartuižed projektad.

Muloi mö pästim eloho ”Mamoin keitänd”-kirjan, a täl vodel – čoman kirjan, miččen nimi om ”Vepsän kondun starinad”, miččehe om keratud todesižid starinoid vepsläižiš hengiš da uskmusiš Piterin da Vologdan agjoiden vepsläižilpäi.

Nece om lujas čoma kirj (kuvid om tehnu pirdai Liza Fortočkina), mitte, kut edeline-ki, om pästtud nelläl kelel: vepsäks, venäks, suomeks da angliaks. Sikš sen abul voib ei vaiše tedištada tradicionaližiš vepsläižiden uskmusiš, no i opeta vepsän da suomen kelid.

Üks’ neniš neiččišpäi, Kristina kaikuččel homendesel ajeskeli Podporožjehe Pöudonlidnaspäi, kus hän eläb da radab lapsiden taidehškolas.

Meiden kursad jatkuiba kaks’ nedalid, i nece oli unohtamatoi aig meile kaikile.

Kacmata sihe, miše meil oli vaiše kümne päiväd, minä ehtin antta openikoile mugoižid temoid, kut verban tüvi, nimen tüvi; verboiden kändluz prezensas (pozitivižes da negativižes aspektas); substantividen da adjektividen äilugu; inessiv, illativ da elativ; imperativ; genitiv, akkuzativ da partitiv; personaližed, interrogativižed, demonstrativižed da negativižed pronominad; ühthižed da üksnäižed küzundad; kardinaližed da ordinaližed numeralid (niiden jügedan kändlusenke!); adessiv, allativ da ablativ; imperfekt.

Nadeimoi, miše lehtesen lugijoiden keskes löudase ristituid, kudambad el’gendaba nenid peitusekahid sanoid da tegeba niišpäi ühthevedon, miše minun openikad saiba kaikid tärktembid tedoid vepsän kelen grammatikaspäi da nügüd’ voiba jatkata opeta vepsän kel’t ičenaižešti. I se muga-ki om!

Tahtoin sanuda, miše minun openikoiden keskes oli seičeme čomad neidišt da tetab kodirandantedai P’otr Vasiljev. Üks’ neniš neiččišpäi, Kristina, kudamb lujas tartui melel vepsän kel’he, kaikuččel homendesel ajeskeli Podporožjehe Pöudonlidnaspäi, kus hän eläb da radab lapsiden taidehškolas. Hän openzihe hüvin, tarkas da nügüd’ voib opeta lapsidenke lühüdoid pajoižid vepsän-ki kelel.

Toine neižne, Polina, sügüz’kus zavodi opetas 11. klassas (i hän jo mahtab sanuda necidä vepsäks!) da neniden kursiden jäl’ghe tahtoiškanzi jatkata opeta vepsän kel’t universitetas. Toivotagam satusid hänele.

Vepsän kelen kursiden programmaha mülüi bohat kul’turpala.

Ičein openikoidenke ühtes minei tuli oza oleskelda erazvuiččiš melentartuižiš sijoiš da ühtneda erazvuiččihe azjtegoihe. Vepsän kelen kursiden programmaha mülüi bohat kul’turpala, i sikš mö oleskelim i Podporožjen kodirandan muzejas, i Ülä-Süvärin gidroelektrostancijas, i Järvenkülän ”Vepsän kond”-ozutelusel, i Vil’hälan kul’turpertiš, i Vidlan Vepsän fol’klorkeskuses.

Vil’hälas da Vidlas sijaližed vepsän kelen tundijad Galina Vasiljevna Okuneva da Ol’ga Gennadjevna Spirkova vediba ekskursijad vepsän kelel, a minä sid’-žo kändin kaiked openikoiden täht venäkel’he. Nece oli melentartuine praktik minei ičelein-ki.

Da ližaks sanun völ, miše ühtel päivišpäi meil oli čoma videovastuz kaikid tetabamban vepsän kelen tundijanke Nina Grigorjevna Zaicevanke. Hän oli suriš ihastusiš nähta ristituid, kudambad hüväl melel opendaba vepsän kel’t, da openikad-ki oliba ihastusiš tundištadas da pagišta hänenke.

Lopuks tahtoin sanuda surid spasiboid vepsän kelen kursiden tegijoile – ”Vepsän kond”-sebran ühtnikoile Vladimir F’odorovič da Tatjana Ivanovna Jetojevoile, Ol’ga Vladimirovna da Vladislav Jurjevič Nümanoile – da, tetpas, kursile tulnuzile openikoile. Sur’ spasib teile, Kristina, Polina, L’ubov’, Jelena, L’ubov’, Alevtina, Jelizaveta da P’otr Aleksandrovič siš, miše tö openzit vepsän kel’t tarkas da hüväl melel! Minä nikonz en unohta niid räkid päivid elokus, miččid olen elänu teidenke.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Kieltä oppii pelaamalla
Kalmukiassa luotiin Kansallisaarre-mobiilipeli, jonka avulla opiskellaan Venäjän vähemmistökieliä.
Oma Mua
Potakašta tuli hyvä šato Šuojun lähellä
Muanviljelijä Andrei Sosunkevič šuau noin 800 šiemenpotakkua ta 600 tonnie ruokapotakkua 60 hehtarilta.
Karjalan Sanomat
Tervetuloa oppimaan kieliä
Periodika-kustantamon talossa ilmaiseksi pidettäville karjalan, suomen ja vepsän kielen kursseille on hakeutunut yli sata ihmistä.
Karjalan Sanomat
Työ on minulla etusijalla
Petroskoin suomalais-ugrilaisen koulun johtaja Natalja Barkalova täytti 14. syyskuuta 55 vuotta. Merkkipäivän kynnyksellä haastattelimme häntä.
Kodima
Rad minai om ezmäižel sijal
14. sügüz’kud Petroskoin Suomalaiž-ugrilaižen školan pämez’ Natalja Barkalova praznuiči ičeze 55-vottušt jubilejad. Kanman necidä znamasišt päiväd mö vastsimoiš hänenke.
Karjalan Sanomat
Nikolai Roerichin jalanjäljillä
Taidehistorioitsija Helena Soini käsittelee kirjassaan Roerichin taidetta Sortavalan vuoden 1918 tapahtumien yhteydessä.
Oma Mua
Nero kaikkiel pädöy
Anuksen pirin Ylägien kyläzes eläy tovelline karjalaine nerokaššali Šidarev Vladimir Andrejevič. Sulakuul häi täytti 60 vuottu.
Oma Mua
Suarimägie elavuttamas yhtes hierulazienke
Märgien kylän pruazniekas tuttavuin Suarimäin tousan johtajan L’ubov’ Mihailovna Zaharovanke. Häi taratti tousan ruavos da kučui gostih Suarimägeh kaččomah paikallistu muzeidu da hierun ruadoloi.
Karjalan Sanomat
Moderniin kouluun innoissaan oppimaan
Nykyaikainen, tilava ja kaunis koulu on avannut ovensa 182 oppilaalle Derevjankan taajamassa, joka sijaitsee 40 kilometrin päässä Petroskoista.
Karjalan Sanomat
Karjalan talous vähitellen toipumassa
Talouskehityksen ennakkoarvion mukaan talous kasvaa lähivuosina 1–2 prosenttia vuosittain. Nopeamman kasvun esteenä ovat länsimaiden talouspakotteet.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль