Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas radab ozuteluz “Jašjärvelaine pustin’ i sen ümbrišt”. Se om omištadud ortodoksižile vepsän man pühäkodile da časounile, vepsläižiden mastariden pu- da kiviarhitekturan tradicijoile.
— Ozutelusel kacujad voiba nägištada pu- da kivipühäkodid, miččed konz-se seižuiba peniš küliš. Sen jo kacui enamba 450 mest. Ozuteluz koskeb äjiden noriden da aigvoččiden südäimid, ristitud saiba äi uzid tedoid, kacmata sihe, miše äjad heišpäi oma sijaližed eläjad, sanub muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Ozutelusel om ezitadud vanhoid fotokuvid, endištadud jumalaižid, miččid andoiba vepsläižiden küliden eläjad Iono-Jašjärvelaižele monastirile.
— Spasib endištajale i ozutelusen avtorale Jekaterina Kočubejale voimuses tundištoitta lapsid da aigvoččid ortodoksižen uskondan istorijanke vepsläižes pühäkodiš, jatktab Natalja.
Ozuteluz tehtihe “Jašjärvelaižed Taivhad”-projektan aigan Karjalan pämehen grantan rahatugele. Se radaškab 15. päivähasai redukud.