Jäl’gmäižen elokun sobatan Kalages tradicijan mödhe pidetihe Kaivajan päiväd. Necidä sur’t praznikad praznuitas kogonaižel küläl, ved’ Kalag’ amussai om tetab hüvil kaivanikoil.
Täl vodel Karjalan valdkundan pämez’ Artur Parf’ončikov iče tuli praznikale, miše ozatelda kaivajid praznikanke i antta korktoid pauklahjoid parahimile Karjalan kaivajioile. Sanutes tervhensanoid, hän ei jätand homačemata ten kohendust da projektoid, miččiden abul külä kehitoitase.
— Infrastruktur kaiken zaimib tärktan sijan. I om sel’ged, miše projektoid-ki pidab jatkata. Om hüvä, miše täs kaik om muga čomin tehtud, ičeze-ki äi väged om tänna pandud, a nece znamoičeb, miše külä eläškandeb da kehitoitaškandase, sanui Karjalan pämez’.
Tämbei Kalagen külän sijal radab ühesa karjerad i viž cehad kiven tegemižen mödhe, kus radaba läz kaik külän mužikad.
— Karjal om bohat ičeze mansüvüzil. Kivisaskelmine raderištuz tämbei aktivižesti kehitoitase, i om lujas hüvä, miše Karjalas kazvab kiven tegemine. Neciš azjas pidab völ äjan tehta, sen ližaks miše makstaižihe nalogoid, miččiden abul mö voižim kehitoitta meiden külid i Karjalan valdkundad, ližazi Artur Parf’ončikov.
Praznikan aigan mäni čoma koncert. Lapsiden täht oli erine programm. A sil aigal rindal scenad ičeze mastarut ozutiba ekskovatoran mašinistad, samosvalan vedäjad da svarščikad. Mugažo erazvuiččiden karjeroiden radnikad vändiba randjaugmäčhu. Kaik vägestajad saiba kitändkirjeižid i lahjoid.