Vepsläižes Vehkoi-küläs oli tärged istoriline aigtego — vedetihe ezmäine loičendslužb, mitte oli omištadud Hristosan Sündundan pühäkodin udištamižele. Nece azjtego ühtenzoiti valdmehid, papišton ezitajid, sijaližid da susedküliden eläjid.
— Pühäkodin da Suren Venälaižen Pohjoižen matkan udištamine — nece ei ole vaiše hengeline istorii, mugažo nece om meiden ezitatoiden elon, meiden rahvahan istorii. Ku kacta kartale, pühäkodi sijadase Suren Venälaižen Pohjoižen matkan keskes – Moskvan Novodevičjen da Soloveckijan monastiriden keskes. Meiden pühäkodi koski Novodevičjen monastirin naižiden-monahiden südäimid, i mö tugezim idejan pühän tanhan tegemižen mödhe. Se tegese hengeližeks, kul’turižeks da socialiž-ekonomižeks uskondkeskuseks, starinoiči Karjalan pämez’ Artur Parfenčikov.
Vehkojan pühäkodi oli letud enamba sadad vot tagaze. Rahvaz muštab, kut heiden dedad lendiba pühäkodin. Tähasai löutas kirpičid, miččil kaičihe arbaine ”VK”, mi znamoičeb ”Vehkojan kirpič”.
— Tämbei om znamasine päiv. Mö hätken varastim necidä azjad, i lopuks, nece aig tuli. Meletan, kaik ühtes mö voim tehta muga, miše nece pühä sija linneb lujas čoma, sanui Vehkojan eläi, Šoutjärven muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Eläjad toivoba, miše Moskvan Novodevičjen monastirin pühän tanhan tegemine abutab kehitoitta küläd, nece sija mel’dütoitaškandeb äjid turistoid.