Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas avaitihe ozuteluz, sen nimi om ”Toine sil’m. Kaceg Moskvaspäi, Piterišpäi da Petroskoišpäi vepsän Änižröunaha”. Ozutelusel om ezitadud kuvad, miččed sünduiba vepsän mal vozil jäl’gmäižes 30 vodes. Avtoroiden keskes oma tetabad taidehpirdajiden nimed: Vladimir Dragunskii, Sergei Komarov, Alina Lesova, Anatolii Ščerbakov, Boris Prokazov, Irina Peregorodina, Vladimir Zorin i toižed.
— Mijale tuleba tedonhimoižed turistad, kudambad küzuba, midä völ voib kacta täs? Nadeimoiš, hö nägištaba ozutelusel vepsän man čomut, i heil sündub taht oleskelda neniš vepsläižiš tahoiš. A meile om tarbhašt nägištada, mittušt kaceged jätaba taidehpirdajad Moskvaspäi, Piterišpäi, Petroskoišpäi vepsän Änižröunaha, sanub muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Ozutelusel mugažo voib lugeda vepsläižid muštatesid, fol’klorad, vepsläižiden kirjutajiden da runoilijoiden prozad da runoid siš, miččid tundmusid jäti avtoroiden südäimihe vepsän röun.
Ozutelez radaškandeb voden 2026 uhokun lophusai.