Tedo-sebr naprib tehta uden fil’man vepsläižiden polhe, ozutada vepsän rahvahan todesižen elon. Fil’man joukul om juged tegend, ved ristitud varastaba midä-se ut da melentartušt, tahtoiba, miše vepsän mad ozutaižihe udes polespäi.
Fil’man pähengiš oma külän eläjad, man radnikad, kudambad nügüdehesai eläba kodimal. Kameras linneb heiden elo-oza da elon holed.
—Minä olin äjiš tahoiš mirus, no nene sijad-ki tuleba mel’he. Nece om vägen sija, kus ristitud amussai mahtaba eläda kožmuses londusenke, kaičeba sidä da arvostaba. Tägä eläb todesine rahvahan heng, mittušt om kaik jugedamb löuta nügüdlaižes elos, sanub fil’man ohjandai.
Lehtmehed oliba jo äjiš vepsläižiš küliš, miččed seižuba Ojatin randal, Piterin agjas. Hö äjan pagižiba ristituidenke, miše sid’ ozutada heid fil’mas. Fil’man tegijad sanuba, miše materialad om äi, i om lujas žal’, miše ei kaik keratud tedoid tuleba fil’maha.
Pigai fil’man voib kacta Tedo-sebran saital da televidenijan mödhe.