Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas radab “Tahtoit-ik hüvüt?” -ozuteluz, mitte om omištadud 2025. vodele. Nece voz’ om tehnus Änižröunan vepsläižile ani tärktembaks: Šokšun, Kalagen da Šoutjärven školad praznuihe ičeze 220-voččed jubilejad. Sen ližaks vodel 2025 täudui 25 vot sijaližen ortodoksižen uskondan udessündutamižele: 2. elokud 2000. vodel Šoutjärvehe tuli Dosifei-pap’ Piterišpäi panemaha ortodoksižen prihodan augun. Möhemba zavodihe Iono-Jašjärvelaižen monastirin udessündutamižen radod.
Nene kaks’ jubilejad om sidotud sil faktal, miše ezmäižed školad tegihe papid, sikš ku hö mahtoiba kirjaha da tahtoiba opeta sihe toižid ristituid.
Ozutelusel om eritematižed ozuteluzpaličad. Erased om omištadud Änižröunan školile da neniden bohatale 220-voččele istorijale — eksponatoiden keskes om materialoid Karjalan Rahvahaližes arhivaspäi, mitte om muzejan päpartn’or täl ozutelusel.
— Tägä mö ozutam todesižid materialoid. Ozutesikš, personaližid veščid, miččid kävutiba opendajad XX voz’sadan augotišes, vanhoid kirjoid, miččiden keskes om i arifmetikan openduzkirj vepsän kelel. Kuviden da eksponatoiden abul naprim starinoita okkupacijan aigan da toižiden istorijaližiden aigkeskustoiden polhe, sanui “Oma Media” -portalale muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Ortodoksižed ozuteluzpaličad “starinoičeba” kut XIX voz’sadan istorijan, muga i nügüdläižiden aigtegoiden polhe. Fotokuvil voib nägištada čoman pühäkodin Kvarcitnii-küläs, Iono-Jašjärvelaižen monastirin ezitanhan, Pühän Nikolai Čudotvorcan časoun’an, Varlaam Hutinskijan pühäkodin Kalages, nügüdläižid služboid. Ezmäižen kerdan om pandud ezile Biblijan erazvuiččid painusid da kirjoid: Uz’ Zavet, Jevangelii, Solomonan kirj, Lapsiden Biblii, psalmad da toižed. Voden 2025 sügüzel oli udessündutadud Hristosan Sündundan pühäkodi Vehkojas da Pühän Matfei-apostolan pühäkodi Šoutjärves.
Ozuteluz om oigetud eri-igäižile adivoile. Kaikutte tahtnik voib rižada ičtaze vanhan školan openikaks: om voimuz kirjutada tušil midä-ni muzejan “Mušton kirjaha” — kirjutada muga, kut se tehtihe enččen voz’sadan augotišes. Kaiken ližaks ozutelusen täht om vaumištadud interaktivine magnitlaud, miččehe om riputadud erazvuiččid sanoid. Niišpäi voib tehta virkehen melentartuižen meletusenke, mitte tuli pähä sil ozutelusel. Adivoile taritas meletada siš, mitte hüvüt ristit voib sada nügüd’.
“Tahtoit-ik hüvüt?” -ozuteluz radab kül’mkun 21. päivähasai.
Tarkištele "Oma Median" Telegram-kanalad!