Šokš-küläs tradicijan mödhe mäni tradicionaline päiväižele omištadud praznik. Adivoid ihastoitiba čomad pajo- da kargsebroiden ezitused, rahvahaližed vändod, melentartuižed mastar’-klassad. Hüvän tradicijan mödhe Šokšun aktivižed eläjad saiba kitändkirjeižed Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvalpäi. Praznikal eziniba Vepsän rahvahaline hor, ”Randaine”- da ”Keradam i kaičem”-sebrad.
— Praznik kaikuččen voden proidub Šokš-küläs, da nece om lujas hüvä azj, sikš miše mö keradamoiš ühtes. Nece om lujas mel’he, sikš miše voib vastatas toine toiženke da pagišta vepsän kelel. Kaikuččen voden meiden ”Randaine”-fol’klorgrupp om Šokšus, meid kuctaze i mö ilonke tulem tänna, sanui praznikan adiv da ”Randaine”-sebran ühtnik L’udmila Aleksejeva.
Praznikan aigan mäniba mastar’-klass, kus opetihe pirdmaha pränikoil da tradicionaline koivun vastoiden da pöudänikkirbiden konkurs.