Tradicijan mödhe voden augotišes mäni Vepsän kul’tursebran ištund, miččel sen ühtnikad pagižiba männuden voden radon satusiš. Sebran pämez’ Larisa Čirkova starinoiči Kalagen etnoparkan rados.
— ”Kalarand”-etnopark oli tehtud kaks’ vot tagaze Kalagen administraciajn taguiči. Muloi Vepsän kul’tursebr ühtenzotihe sen radho. Männudel vodel mö saim rahoid Prezidentan grantoiden fondalpäi, i paremboičim etnoparkan tahod, tegim sen täht uzid muštpachid da sauvotusid. Etnoparkas mäniba erazvuiččid käzitöiden i eloradoiden mastar’-klassad lapsiden täht. Nece taho om lujas popul’arine sijaližil da susedküliden eläjil. Toivom, miše meiden rad etnoparkan paremboičusen poles jatktase necil-ki vodel, sanub Larisa Čirkova.
Muloi subsidijoiden mär Karjalan vepsläižiden ekonomižele da socialižile kehitoitandale oli 4,6 millionad rubl’ad. Nenile rahoile pidetihe koume vepsän kul’turan praznikad da tugetihe kahten etnoparkan kehitoitust. Kaiked azjtegoihe ühtni enamba 1850 mest.
Mugažo Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan rahatugele mäni Vepsän sarnan festival’, Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden mediakeskusen pohjal kuvatihe KV-show-rolikad Karjalan istorijas da kul’turas, Kuki-rikku- jumoristižen videožurnalan vipuskad. Ližaks, Mediakeskuses mäneba karjalan, vepsän da suomen keliden kursad, a ”Periodika”-pandištos vaumitihe 11 kirjad.
Vepsän kul’tursebran ištundal mugažo mäni Vepsän vezad-norišton sebran pämehen vajehtuz. Udeks pämeheks tegihe Karjalan televidenijan rahvahaližen toimišton radnik Maria Šašina.