Šoutjärves mäni V kodiröunan ”Loninan lugendad”-konferencii, mitte oli omištadud Šoutjärven vepsläižen etnografižen muzejan 55-voččele jubilejale. Neche tärktaha azjtegoho ühtniba vepsän kelen tundijad, opendajad, kul’turan radnikad, tedomehed, kundaližiden sebroiden da valdmehišton ezitajad.
Konferencijan avaiduz oli Šoutjärven muzejas, kus adivoid tervehtoiti Vepsän rahvahan hor. Jäl’ges Šoutjärven školas mäni kaks’ sekcijad: ”Vepsän kel’ i kul’tur nügüdläižes mirus” i ”Muzejan rad”.
— Oli mel’he, mise äi rahvast oli, sebranikoid, mise kaik ühtes olim i vanhad i nored. Kaik dokladad tuliba mel’he. Om hivä, mise kaik meletaze vepsän rahvahan polhe: kelen, istorijan polhe i kut mö eläm nüguni, jagoihe melil Natalja Anhimova, Šoutjärven muzejan pänmez’.
Nece tärktan azjtegon aigan mäni uden ”Kalevalan” prezentacii, miččele tuliba adivod Suomespäi: Juminkeko-fondan pämez’ Ol’ga Zaiceva i Markku Nieminen. Hö ühtes Nina Zaicevanke starinoičiba Vepsän kul’turvoziš i udes kirjas.
— Rates vepsläšt ”Virantanaz”-eposad Nina Zaiceva hüvin tundištoitihe mifologijanke, i siloi mö melitim, miše tuli aig käta kogonaižen ”Kalevalan” vepsäks. Tämbei mö praznuičem ”Kalevalan” sündundad vepsän kelel. Meil, Suomen mal, ”Kalevala” läksi vepsän kelel, sikš ku suomalaižed hüvin tedaba ”Kalevalan” tekstad, vepsän mal — vepsän da venän kelil. Se abutab ristituile, ked ei muga hüvin tedaba ičeze kel’t, sanui Markku Nieminen.
Vepsän mal ”Kalevala” läksi Karjalan valdkundan pämehen grantoiden fondan tugele Vepsän kul’tursebran ”Kel’t ei jüged kandišta”-projektan aigan.