Hiiret da viizas Kaži

Hiiret da viizas Kaži

Kiändi L'ubov' Baltazar
26.05.2023
Indien rahvahan suarnu sih näh, kui älykkähät hiiret ajettih iäre viizahan Kažin.
Kaži oli hyväs mieles, ku maltoi nenga muanittua hiirilöi. Kuva: Ksenija Baltazar
Kaži oli hyväs mieles, ku maltoi nenga muanittua hiirilöi. Kuva: Ksenija Baltazar

Erähäs suures talois eli Kaži. Sit kois oli äijy hiirdy. Kaži tabaili niidy dai sil ainos oli täyzi vačču.

Ga aigu meni, Kaži rubei vahnenemah. Silmät roittih pimiet, kynnet tylčät, elä, kui maltanet, syö, midä löydänet! Rubei Kaži smiettimäh, kui olis uvvessah piästä hyväh elokseh. Dai tuli Kažil piäh yksi viizahus.

Erähänny piän Kaži kučui kaikkii hiirilöi dai sanoi:

— Hiiryzet, kuulkua vai. Nygöi vahnate minä ellendin, min äijän olen luadinuh teile pahua, minul on huigei. Iellehpäi  tahton olla hyvä. Nygöi voitto eliä rauhas, minä teidy en enämbiä koske. Voitto juoksendella, kus tahtonetto, minuu ei pie enämbiä varata. Tahton vai yhty – ku työ kaikin minuu pidäzittö počotas. Nygöi joga huondestu dai joga ildua teil kaikil roih tulla minun pertih minuu tervehtimäh. Toine toizen peräh teil roih astuo  minun maguandusijas siiriči.

Hyvä! Hiiret oldih hyväs mieles. Nygöi Kaži ei enämbiä heidy koske! Dai tulien huondeksen kai hiiret toine toizen peräh astutah Kažis siiriči da tervehtitäh sidä. Ka, vaiku jälgimäine hiiryt azetui, Kaži tembai dai söi sen. Muut hiiret juostah edehpäi, ga ei ni nähtä, ku jälgimästy jo ei ole.

Muga joga huondestu dai joga ildua: hiiret astutah tervehtimäh Kažii, ga se vai syöy da syöy niidy yksitellen, kaksi hiirytty päiväs, yhten huondeksel, toizen illal.

Kaži oli hyväs mieles, ku maltoi nenga muanittua hiirilöi.

Ga hiiret yhtelläh tostavuttih, ellendettih sen, ku joga päiviä heijän lugu vähenöy da vähenöy. Kaksi sizärdy, Ambe da Rambe, sovittih, ku yksi heis astuu enzimäine, toine jiäy jälgimäzekse tervehtimäh Kažii. Mugai ruattih. Huondeksel Ambe enzimäzenny tervehti Kažii, vuotti kodvazen dai rubei kuččumah :

— Rambe sizär, kusbo olet?

— Täs olen, täs!  kirgui Rambe. Iče tervehti Kažii jälgimäzenny dai jäi eloh. Kaži ei ruohtinuh koskie sidä.

Nenga oli päiviä kolme. Hiiret-sizäret Ambe da Rambe ruattih, kui oli sovittu, yksi astui enzimäzenny tervehtimäh Kažii da kučui tostu, toine jäi jälgimäzekse da vastai enzimäzele hiirele.

Jo kolmandennu piän Kaži muga nälgävyi da ei voinnuh enämbiä tirpua. Se hyppäi da tahtoi tartuo Rambe-hiireh hambahil. Ga se ehti mennä peittoh loukkozeh, händäine vai viuhkahtih. Muutgi hiiret sen nähtyy juostih pagoh ken kunne maltoi, mendih peittoh da eigo enämbiä tuldu pertih Kažii tervehtimäh. Ni huondeksel, ni illal niken ei terhvehti, ei ole kedä syvvä. Ethäi rubie nälläs istumah, Kažii pidi mennä iäres pertispäi pihale piädy elättämäh. Sit päiväs algajen hiiret eletäh pihal, net enämbiä ei uskota Kažil da ainos, ku vai nähtäneh sen, juostah pagoh.


LIŽIÄ AIHIES
Oma Mua
Yksin yöt tullah meilä, yksin päivät valetah
Karjalaisen kulttuurin Viena-šeuran Orvokki-teatteri esitti näytelmän Kalevala-eepossan mukah. Artistat käytettih kukloja ta kerrottih niijen avulla “Kalevalan” piätapahtumista ta šankariloista.
Kipinä
Paimoi torvel lirahuttau
Ennevahnas joga talois oli oma lehmy da vie äijy lammastu. Keviäl rahvas piästettih žiivattoi pihale, läs puolen vuottu, kaiken sygyzyn da talven, net seizottih tahnuos. Täs kirjutukses pagin rodieu paimois.
Oma Mua
Repol’an kuoron viimeni laulaja
Mintäh on mukava paissa karjalakši vanhempien ihmisien kera? Hyö kerrotah omašta elämäštä šemmoista, mitä nyt on vaikie kuvitella.
Karjalan Sanomat
Talous toipumassa kriisistä
Tammi–syyskuussa 2023 Karjalan talouden pääalojen tuotantoindeksi saavutti melkein viimevuotisen tason. Asukkaiden reaalipalkka kasvoi yli kuusi prosenttia ja vähittäiskaupan liikevaihto noin kahdeksan prosenttia.
Kodima
Modkuviden peitjüvä
Šoutjärven muzei tarjoičeb kacta vepsläižiden modkuvid.
Karjalan Sanomat
Sortavala inspiraation lähteenä
Valokuvataiteilija Julia Abzaltdinova vietti viikon taiteilijaresidenssissä Sortavalassa. Hän valokuvasi vanhoja rakennuksia ja generoi kuvia tekoälyllä.
Oma Mua
Karjalaisella naisella on kaunis šielu
Ol’ga Karhunen opaštu kunnivoittamah ta rakaštamah elämyä, omie heimolaisie, tuttavie ta tuntomattomie ihmisie. Hiän opašti šiih omie lapšieki.
Kipinä
Lapsi kätkyös maguau
Ennevahnas kodilois riputettih kätkyt, kus liikutettih piendy lastu. Ei olluh aigua lastu yskäs kannella. Karjalas oli eriluaduzii kätkylö – hiihnukätkyt da lattiikätkyt.
Oma Mua
Teatterissa lapšet šäilytetäh muamonkieltä
Esitykšie karjalan kielellä näytettih Petroskoissa. Karjalaini šuarna -teatterikilpailuh ošallistu 21 ryhmyä.
Karjalan Sanomat
Visakoivuja kasvamaan vuokrametsiin
Viranomaiset, tutkijat ja metsänvuokraajat pyrkivät lisäämään visakoivun määrää, koska se on tällä hetkellä Karjalassa uhanalainen laji.
Kirjuttauvu
Rekisteröintä
Peittošana
Hyväkšy peittošana