Art-ekspedicii pohjoižvepsläižidennoks

Art-ekspedicii pohjoižvepsläižidennoks

Jana Filimonkova
29.07.2024
Necil kezal Karjalan Taidehmuzejan radnikad da erased karjalaižed taidehpirdajad ühtniba “Joksmust vaste. Pohjoižvepsläižed” -projektan todenzoitamižehe.
Kaikuččes sijoišpäi taidehpirdajad mugažo tegiba vezimujuižid et’udoid. Kuva: Andrei Borisov
Kaikuččes sijoišpäi taidehpirdajad mugažo tegiba vezimujuižid et’udoid. Kuva: Andrei Borisov

Necil kezal Karjalan Taidehmuzejan radnikad da erased karjalaižed taidehpirdajad ühtniba “Joksmust vaste. Pohjoižvepsläižed” -projektan todenzoitamižehe. Nece projekt tegihe parahimaks “Venäman Pohjoižen muzejad” -Huväntegijan programman XIV grantoiden konkursas “Muzejad da ühthižkund” -nominacijas. 

Konkursan sädiba “Severstal’”-firm da “Pohjoižen hüvüz’” -hüväntegijan fond. Sen pätegendan om kingitada valdkundan taidehpirdajiden homaičust Anižröunan vepsläižiden elonveroho, tradicijoihe, kul’turaha da hengižihe kal’huzihe, a mugažo tundištoitta sijaližid küliden eläjid Karjalan nügüdläižiden taidehpirdajiden sädandradonke.    

“Joksmust vaste. Pohjoižvepsläižed” -projektan avtor da ohjandai om Julia Aprodu – vepsläine, kudamb om sündunu vanhas vepsläižes Kalag’-küläs. Nügüd’ hän radab Karjalan Taidehmuzejas ozutelusiden erišton tundijan (specialistan).

Nece projekt tegihe parahimaks “Venäman Pohjoižen muzejad” -Huväntegijan programman XIV grantoiden konkursas “Muzejad da ühthižkund” -nominacijas.

— Necil projektal om mugoine nimi, – sel’genzoitab Julia, – sikš ku “Šoutjärv’”-sana vepsän keles znamoičeb “souta järvehesai”. Ani amu pohjoižvepsläižed kalatiba Änižel, a sen jäl’ghe pördihe kodihe Šoltozerka -jogedme – hö soutiba venehil jogen joksmust vaste. 

Neciš virkehes om toine-ki, levedamb jüvä: “souta joksmust vaste” vepsläižil znamoičeb voibištelendad erazvuiččiden jügedusidenke, miččidenke vasttase kaikutte rahvaz, konz se tahtoi kaita ičeze tradicijoid, kul’turad, radonmahtoid da kel’t. Nügüd’ vepsän rahvaz erineb äjiš toižiš suomalaiž-ugrilaižiš rahvahišpäi sil, miše se ei ole kadonu – se jatktab eläda.

Karjalan Taidenmuzejan partn’oroikš tegihe “Venäman taidehpirdajiden ühtištuz” - i “Venäman taidehpirdajiden sädandühtištuz” -organizacijoiden regionaližid erištoid, Šoutjärv’- i Kalag’ -küliden administracii, Šoutjärven Vepsläine etnografine muzei da “Vepsän kul’tursebr”. Tariž sanuda, miše Karjalas mugoine projekt todenzoittihe ezmäižen kerdan. 

Taidehpirdajad tegiba ümbrišton et’udoid vezimujuil, a sid’ vediba kuvataidehen mastar’-klassad niiden lapsiden da külän eläjiden täht, kudambad tahtoiškanziba tundištadas taidehmirunke.

Kezakun nelläs päiväs tetabad petroskoilaižed taidehpirdajad tundištihe Anižröunan vepsläižiden elonveronke da küliden londuzkuvidenke. Taidehpirdajiden keskes oliba Vladimir i Viktoria Zorinad, Georgii Ivanov, Vladimir Lobanov, Natal’ja Košeleva, a mugažo heiden norembad kollegad Ksenia Trofimova, Irina Peregorodina, Katja Freiman i Jelena Leont’eva (Olonec -lidnaspäi). 

Muzejad art-ekspedicijas ezitiba Julia Aprodu, Anna Kuznecova (projektan kurator), Ol’ga Bahilina, Ul’jana Smelova, L’udmila Matveeva da Natal’ja Loginova. Neche projektaha ühtni mugažo piterilaine kuvadai Andrei Borisov. 

Art-ekspedicii zavodihe Kalag’-küläs. Sigä ühtnikoid vastsiba külän pämez’ Mihail Pol’akov da sijaližen školan pämez’ Svetlana Gotič. Hö tundištoitiba adivoid “Kalarand”-art-objektanke, mitte om sijatud Änižen randal, da adivoičetiba kaikid pažagal keittud vepsläižel lemel. Taidehpirdajad tegiba ümbrišton et’udoid vezimujuil, a sid’ vediba kuvataidehen mastar’-klassad niiden lapsiden da külän eläjiden täht, kudambad tahtoiškanziba tundištadas taidehmirunke. 

Art-ekspedicii zavodihe Kalag’-küläs. Sigä ühtnikoid vastsiba külän pämez’ Mihail Pol’akov da sijaližen školan pämez’ Svetlana Gotič. Hö tundištoitiba adivoid “Kalarand”-art-objektanke.

Toižen päivän art-ekspedicijan ühtnikad mänetiba Šoutjärves. Sigä adivoid vastsi Vepsläižen etnografižen muzejan pämez’ Natal’ja Anhimova: hän vedi ekskursijan muzejan ozutelustme, mitte om omištadud pohjoižvepsläižiden elonverole. Sen jäl’ghe taidehpirdajad, kut Kalages-ki, pirdiba sijaližid londuzkuvid da vediba mastar’-klassad kaikiden tahtnikoiden täht. 

Koumanz’ art-ekspedicijan päiv oli omištadud matkoile Kaskezaha da Toižegehe, Šokš-küläha da Kvarcitnii-külähä. Kaikuččes sijoišpäi taidehpirdajad mugažo tegiba vezimujuižid et’udoid da vediba mastar’-klassad sijaližile eläjile. 

Nelländel päiväl projektan ühtnikad oliba Mägi -küläs. Ičeze radoiš taidehpirdajad kuvaziba čomad külän londust da poleks muretud F’odor Stratilatan pühäkodid. Kaiken ližaks hö kävuiba lähižes Sür’g-küläs, kus heil oli voimuz pagišta Jurii Ivanovič Sevast’janovanke – sijaliženke vepsläiženke, kudambale om 91 vot. Pagin oli sätud Jurii Ivanovičan vanhas rodun pertiš. Kundeltes hänen starinoid ičeze elo-ozas taidehpirdajad tegiba Jurii Ivanovičan modkuvid, a kuvadai Andrei Borisov kaiči hänen irdnägon äjiš fotoiš. Art-ekspedicijan ühtnkad voiba spasiboita Andrejad: hän kaiken aigan tegi erazvuiččiden sijoiden, azjtegoiden da ristituiden čomid kuvid, homaiči melentartušt. 

“Souta joksmust vaste” vepsläižil znamoičeb voibištelendad erazvuiččiden jügedusidenke, miččidenke vasttase kaikutte rahvaz, konz se tahtoi kaita ičeze tradicijoid, kul’turad, radonmahtoid da kel’t.

Sil-žo päiväl adivod udes oliba Šoutjärves: R. P. Loninan musejas hö starinoičiba matkoiš da jagoihe ičeze tundmusil. Mugažo hö kacuiba kaik art-ekspedicijan aigan tehtud vezumujuižed et’udad i kuvad da valičiba niišpäi parahimad tulijan ozutelusen täht – sen avaiduz linneb Vepsläižes etnografižes muzejas 16. elokud. Sügüz’kus nece ozuteluz, miččehe ližatas völ Andrei Borisovan fotokuvid, om avaitud Karjalan Rahvahaližen teatran ezizalas-ki. 

Projektan ühtnikal Vladimir Zorinal om planoiš läz Šoutjärven muzejad tehta art-objekt: nece linneb sen venehen pojav, miččel vepsläižed “soutiba joksmust vaste”. Om melentartušt, miše venehen kuva tegihe projektan logotipan palaks. 

Art-ekspedicijan azjtegoiš planuitas vaumištada doklad, mitte ezitadas 3. redukud “Loninan lugemižed” -konferencijal Šoutjärves. 

Tedištada enamba “Joksmust vaste. Pohjoižvepsläižed” -projektan polhe voib Karjalan Taidehmuzejan Internet-lehtpolel.


Vepsäks kändi Darja Hil’.


LIŽIÄ AIHIES
Karjalan Sanomat
Opiskelijat kokeilemassa koulunopettajina
Petroskoin valtionyliopiston suomen, karjalan ja vepsän opiskelijat ovat aloittaneet harjoittelunsa kouluissa Petroskoissa, Soutjärvellä ja Vieljärvellä.
Oma Mua
“Meile ei ole vierastu. Meil kai ollah omat”
Uvvenvuvven aigah Rauhažan taivahan puoles -frontukonsertujoukkoh kuulujat rahvas käydih hyvittelemäh saldattoi.
Oma Mua
Vieristänny svätittih vetty
Mibo on Vieristy? Vieristy, meijän Herran, Jumalan, Iisusan Hristosan, Spuasan ristindypäivy on suurimii da kallehimii ristittylöin pruazniekkoi.
Karjalan Sanomat
Karjalaisten elintavat kiinnostavat turisteja
Lyydiläinen Galina Paršukova kertoo karjalaisten perinteistä ja opettaa matkailijoille karjalankielisiä sanoja.
Oma Mua
Kunne päin lendäy Lindu?
Tverinkarielan kielen paginakluba “Lindu” ruadau jo šeiččimeš vuoži i šijottuačou Tverin linnašša Gor’koin bibl’otekašša.
Karjalan Sanomat
Etnoreitti säilyttää muiston runokylistä
Tämän vuoden kesällä Haikolaan avautuu Kalevalan piirin runokylistä kertova etnoreitti. Hanke toteutetaan Venäjän presidentin rahaston avustuksella.
Oma Mua
Mado on ristikanzu viizas
Vuozi 2025 päivännouzunmualoin kalenduaran mugah on Mavon vuozi. Mittuine on ristikanzu, kudai on rodivunnuh libo vaste rodivuu Mavon vuvvennu?
Kodima
Abunik tradicijoiden kaičendas
Necen voden lopus “Baltianmeren suomalaižiden rahvahiden liga” lopi projektan, mitte om oigetud karjalaižiden, vepsläižiden da venälaižiden tradicijoiden kaičendaha.
Karjalan Sanomat
PC-peli tutustuttaa vepsäläiseen kulttuuriin
Pelin kohderyhmä on nuoret, ensisijaisesti koululaiset. Tietokonepeli julkaistaan vuonna 2025
Kirjuttauvu
Rekisteröintä
Peittošana
Hyväkšy peittošana