Necil vodel Šoutjärven etnografižen muzejan tegijale, vepsän kelen tundijale, fol’kloran keradajale, vepsän kul’turan kaičijale Rürik Loninale täuduiži 90 vot. Hänen muštoks mezejas avaitihe ozuteluz.
– Ozutelusel voib tedištada ei vaiše Rürikan polhe, no mugažo nägištada, mida hän tegi käzil i mida mö voim tehta däl’ges händast, sanub Šoutjärven etnografižen mezejan pämez’ Natalja Anhimova.
Siš, miše Rürik kirjuti vepsän i venän kelil, starinoičeba hänen kirjad. Mugažo ozutelusel voib tedištada, miše Rürik oli ezmäižen, ken läksi školha opendamha lapsid vepsän kel’he.
– Rürik äjan tegi lapsiden täht. Voib olda, sikš däl’gmeine hänen kuva om ühtes lapsideke läz muzejad. Meletan, mise nece kuva om znamasine. Kut znamasine om se, mise neciš zalas, kus mö starineičem Rürikan polhe, om tehtud lapsiden čuga, kus voib opetas tehmaha mida-se ičeze käzil, ližazi Natalja Anhimova.
Äi vot Rürik ühtni Vepsän horha. Hän toskeli horan pämehele L’udmila Melentjevale erazvuiččid kirjutesid, miččid kerazi ajeltes külidme. Möhemba ned tekstad tuliba pajoikš. Sikš ozutelusel voib nähta Vepsän horan istorijad-ki: sobid, kuvid, horan matkoid mirudme.
Muzejan radnikoiden planoiš om tehta vastusid lapsidenke školiš, miše hö tedaižiba ičeze röunan istorijad i sen nimid.
Ozuteluz radaškandeb tulebal-ki vodel.