Uz’ ozuteluz starinoičeb muzejan istorijas, sen radnikoiš, kollekcijoiš, miččed oli ozutadud siš neniš voziš, mugažo se starinoičeb vastusiš da aigtegoiš, miččed muzejas tehtas nügüd’. Ozutesikš, ozutelusel voib nägištada 19.voz’sadan augotišes da 20.voz’sadan lopus poimdud käzipaikoid, sihe om ližatud tedoid niiden mastariš. Mugažo om fotoid da meletartuižid tedoid Vepsän rahvahan horas, Šoutjärven lapsiden horas da kantelistoiden ansambl’as. Ozutelusel om kaluid vanhas da udes kollekcijaspäi, mittušt kacujad völ ei nähnuded. Sana ”ikun” ozutelusen nimehe ottihe ei muite. Nece ozuteluz om kuti kaceg männudehe da tulijaha aigha.
- Meletan, miše valičim hüvän nimen ozutelusen täht. Vepsäks se kulub völ ”süvemba”, mi venäks. Iče muzei kucub meid kacuhtamha ičeze iknaha, a, voib olda, ken-se toine polespäi tarjoičeb meile sihe kacuhtada. Iknal om sur’ znamoičend vepläižiden täht. Iknanno ištui mez’ meletab miš-se, kacuhtai iknaha mez’ voib nägištada midä-se, sanub Šoutjärven etnografižen muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Ozuteluz radaškandeb tulijan voden lophusai. Muzejan radnikad toivoba, miše kaceg männudeha aigaha voib sündutada sebranikoil da partn’oroil ühthužradon uzid idejoid tulijaks aigaks.