Oraskuun 12.—18. päivinny tazavallan eri piirilöin da eländykohtien muzeit taritah käyjile mieldykiinnittäjii programmoi. Tämän vuvven aktsii on omistettu Ven’an kanzoin yhtenäžyön vuvvele da se pietäh Oma-merkil. Aktsien enimät pivot ollah ilmazet. Muzeiloin yö -aktsien pidoloih suau piästä Puškinan kortil.
Rahvastu vuotetah Karjalan kymmenes muzeis, kus hyö suajah nähtä harvinazii ezittelyvehkehii da čukelduakseh mennyöh da nygözeh aigah.
Jogahizel muzeil on oma programmu, kuduah kuulutah alallizet ozuttelut, eri aihieloile omistetut ekskursiet, luvendot, ruadopajat da interaktiivizet aijanvietot.
Pitkäsrannan kodirannan muzeis pietäh ruadopaja ”Unelman linnu” da valmistetah kävelyekskursii, kuduan nimi on ”Pitkyrandu rakas linnu”.
Karhumäin muzeis Ven’an runohus — syväimen muuzikku -aktsies muzeih tulluot voijah lugie suvaittavien runoloin palazii, tuttavutah ozutteluh ”Karhumäin urhotego”.
Kemin Pomorje-muzeis suau nähtä Soldatskoje bratstvo- da Yksi niitti — äijy perindyö -ozuttelut.
— Kostamuksen linnan muzei kehoittau luvendon-degustatsien ”Karjalazen kel čuajuu juvves: histourii, miifat, tozi”. Oraskuun 16. päivänny pietäh luvendo ”Karjalazien nerot”, se valmistetah Louhen akan taloi -projektan hantuzis, ilmoittau Karjalan piämiehen lehtistöpalvelu.
Puudogan Korabl’ovan nimellizes muzeis avavuu Enzimäine kirpiččy -ozuttelu, kudai kerdou tämän lohkon histourieh nähte. Lapsile valmistetah kvest ”Saviarbaitukset” da juotetah čuajuu ruadopajas ”Pastammo ”podorožniki!”
Belomorskan muzei 16. oraskuudu valmistau perehkilvan ”Valgiedu merdy myöte”. Yöl fonariloin kel rahvas voijah mennä ekskursiele ”Merenrannikon starinat”.
Anuksen Prilukinan nimelline muzei ozuttau ”Tytit kanzallizis ruutis” da enzikerdua karjalankielizen Nuoru-ozutelman. Kaunistau muzein rogramman pertoskoilaine Muka-folkjoukko.
Aihies voit lugie vepsäkse da suomekse.
Yhty Oman Median kanualah MAX:as!