Karjalan rahvahiden ezitajad kerazihe ministerstvas

12.12.2025
11. tal’vkud Petroskoiš diskutiruitihe rahvahaližes politikas da karjalaižiden valatusen 800-voččen jubilejan praznuičendas.
Täl kerdal pätemoikš tehtihe federaline rahatugi da karjalaižiden valatusen 800-vozne jubilei. Kuva: Irina Sotnikova
Täl kerdal pätemoikš tehtihe federaline rahatugi da karjalaižiden valatusen 800-vozne jubilei. Kuva: Irina Sotnikova

11. talv’kud Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvas mäni Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden ezitajiden ištund. Sen aigan oli letud koume sur’t küzundad.

Pähomaičuz oli kingitadud sihe, kuna anttas tugirahad federaližes b’udžetaspäi “Valdkundaližen rahvahaližen politikan todenzoituz” -programman aigan. Dokladoidenke eziniba Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan erišton pämez’ Jelena Migunova i “Periodika”-painišton pämez’ Jevgenia Šustova. Hö starinoičiba, kut planuitas abutada Venäman igähižiden rahvahiden etnokul’turižele, ekonomižele da socialižele kehitoitusele tulijal vodel.

— Tugirahoiden jagamine om ani tärged azj Karjalan vepsläižile. Hüvä, miše meiden valdkundas om mugoine tugi. Vepsläižed, kudambid om vähä, eläba vaiše Kalagen, Šoutjärven da Šokšun küliden mal. Ned tugirahad abutaba kaita tradicijoid, kul’turad da kel’t. Nügüd’ sur’ homaičuz kingitadas vepsän kundaha, mitte kaičeb tradicionališt elonladud. Karjalas vepsän rahvahan tradicionaližid radod da radmahtod om kaiken aigan toižel sijal — päradon jäl’ghe. Vepsläižed kaičeba tradicionaližid kalastusen da mectusen mahtoid ičeze joudajal aigal, i nece pakičeb rahoid: tariž ostta verkoid, ongid, venehid, starinoiči “Oma Media” -portalale Čalnan külän administracijan pämez’ Natalja Silakova.

Toižeks sureks ištundan temaks tehtihe vaumištamine lujas tärktaks istorijaliž-kul’turižeks aigtegoks — karjalaižiden valatusen 800-voččen jubilejan praznuičendaks. Siš ičeze dokladas starinoiči Karjalan kul’turan ministr Aleksei Lesonen. Dokladas oli ezitadud tulijad praznikaližed azjtegod, festivalid, ozutelused, uded kirjad da kul’turjäl’gestusenke sidotud projektad – kaik, mi koskeb suren jubilejan praznuičendad.

Ištundan lopus ühtnikoile oli taritud tundištoittas voden 2026 Nevondišton radon plananke.

Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden ezitajiden ištundad pidetas kerdan voz’nelländeses. Neniden aigan diskutiruidas valdkundan igähižiden rahvahiden aktualižiš temoiš da problemoiš.


Uzišt neciš temas voib lugeda mugažo karjalaks.


Tarkištele "Oma Median" Telegram-kanalad!


SIMILAR NEWS
Oma Mua
Vieristy vinguu: kylbiekseh voibi vaigu tiettylöis kohtis
Karjalan tazavallas ollah miärätty jordanat, kudamis ruvetah kylbemäh kezoidu Vieristän aigah.
Karjalan Sanomat
Uskonko? En usko… Uskon! – Teatterit juhlivat huomenna näyttelijän päivää
17. tammikuuta vietetään näyttelijän päivää ja selvitetään, kuka nousee Karjalan yleisön suosikiksi. Äänestykseen ehtii vielä osallistua.
Karjalan Sanomat
Ortodoksinen loppiainen: avantouinti järjestetään neljässä tasavallan piirissä
Tammikuun 18. ja 19. päivän välisenä yönä avantouinti järjestetään Valamolla, Belomorskissa, Poventsassa ja Interposjolokissa.
Oma Mua
”Oma Pajo” kuuluu Sordavalas
Anuksen karjalazien -liiton da Oma Pajo -horan yhtehine projektu ”Oniegas Luadogah suate” jatkuu tänä vuongi. Erähät projektan pidolois pietäh tämän nedälin lopus Sordavalan linnas.
Karjalan Sanomat
Uusi jätehuoltojärjestelmä: dokumenttiin on liitetty 140 syrjäkylää
Karjalassa uuden jätehuoltojärjestelmän julkinen keskustelu jatkuu helmikuun 10. päivään saakka.
Kodima
Tedomehed kucuba Karjalan eläjid lugemaha tal’vdujid sorzid
Nece ozutab, kut vajehtase niiden kezalinduiden, miččed jäba tal’veks lidnoiš i küliš, lugumär da ičtazevedänd.
Karjalan Sanomat
Petroskoin lasten kuorokoulu 60 vuotta: Kiitos, musiikki!
Lasten kuorokoulu juhlii 60-vuotista taivaltaan kutsumalla entisiä oppilaita kotikouluun esiintymään.
Karjalan Sanomat
Näyttely: karjalaista kultalankakirjontaa esitellään Ranskassa
Näyttely avataan Venäjän hengellisessä ja kulttuurisessa ortodoksisessa keskuksessa Pariisissa. Siihen voi tutustua 16. tammikuuta–28. helmikuuta.
Karjalan Sanomat
Karjalaiset tutkijat osallistuivat Mekongin suistoalueen tutkimukseen Vietnamissa
Tutkimusmatkan aikana tutkijat tutkivat Mekong-joen yleisimpiä kaloja mukaan lukien joen endeemisiä kalalajeja.
Login
Register
Password
Confirm password