Kalages jo kahesanden kerdan mäni vepsläine ”Kodirand”-praznik. Necil kerdal se oli omištadud Kalevalale da Kodiman kaičijoile. Korktad adivod Petroskoišpäi Änižröunan administracijan pämez’ Grigorii Šemet da Zakonoiden tegendan kundan deputat Ol’ga Šmajenik tervehtoitiba i ozateliba külän eläjid da adivoid praznikanke. Praznikan čomitesen oli Vepsän rahvahan hor, mitte ihastoiti adivoid ičeze čomil pajoil da hoštajil ezitusil. Äjad pajod oli Kalevalan polhe.
― Joga voden mö lapsidenke tulem necile praznikale. Minun baboi eli Toižeges, hän oli vepsläine, sikš meile om melentartušt kaik, mi om sidotud vepsläižiden mirunke. Tahtoin, miše minun lapsed-ki tezižiba ičeze jurid. A täs om hüvä voimuz tundištadas vepsläižidenke tradicijoidenke, kundelta tetabad Vepsän horad, sanub Jekaterina Andrejeva, Petroskoin eläi.
Praznikan aigan radoiba möndrivid, kus voi ostta käzil tehtud tehmusid. Adivoid söttihe lemel, magedoil pirgoil da kalitoil. Lapsiden täht oli tehtud melentartuine programm vändoidenke da konkursoidenke.
― Praznik om se sija, kus kaiken voib vastata sebranikoid, läheližid, tutabid, kudambid amu ed nägend. ”Kalarand”-etnopark vedäb ristituid ičeze čomudel. Kacmata vuluhu tulleisäha, täs kaiken om läm’. Nägeb, miše etnopark kehitoitase, ozutase miččed-se uded objektad. Elägaha nece tradicii Kalages, kerakaha praznik ühtes vepsläižid, kulugaha vepsän pagin, sanub Vepsän kul’tursebran pämez’ Larisa Čirkova.
Ezmäižen kerdan praznikale oli kuctud ”Öhändikahad”, baikerad Karjalaspäi, Moskvaspäi, Piterišpäi i toižiš agjoišpäi. Niid kerazihe enamba 30 mest.