Vepsläine karg ozutadihe Moskvas

Vepsläine karg ozutadihe Moskvas

Maria Filatova
22.12.2020
Kantelen ansambl’an Norišton studii ühtni “Sured da pened”-lapsiden konkursaha.
Kantelen ansambl’an Norišton studii i Svetlana Zaharova, baletan kargaidai i TV-programman vedäi. Kuva: Jekaterina Stepanova
Kantelen ansambl’an Norišton studii i Svetlana Zaharova, baletan kargaidai i TV-programman vedäi. Kuva: Jekaterina Stepanova

Kantelen ansambl’an Norišton studii ühtni “Sured da pened”-lapsiden konkursaha. Konkurs oli Moskvas, se ozutadihe Kul’tura-telekanalal. Neiččed kargaižiba vepsläšt kargud, mil čudutoitiba žurijoukud. Necen čoman matkan vaumiči Alina Kartinen, studijan akkompaniator, opendai, Kantelen pertin päadministrator. Lugekat pagištoituz Alinanke.

— Alina, starinoče ezmäi Kantelen pertin polhe. Nacein, ei kaikutte meiden lugii tedab sen polhe äjan.

— Kantelen pert’ sijadase Petroskoiš. Nece om pert’, miččes radab Karjalan rahvahaline pajon da kargun ansambl’ ”Kantele”. Pigai meiden ansambl’ale täudub 85 vot i völ 20 vot täudub norišton studijale. Ezmäi Norišton studii oli eksperimentaline. Studii oli tehtud sen täht, miše Kantele-ansambl’an professionaližed artistad andaižiba ičeze mahtoid norembale pol’vele, miše lapsed tedaižiba Karjalan kul’turad. Lapsed pajatiba, vändiba kantelel, kargaižiba. Nügüd’ se tetas Karjalas, se om professionaline rahvahaližen kargun studii lapsiden täht. Päivän ezmäižes palas Kantelen pertiš radaba vanhembad artistad, mastarid, a ehtoidme pert’he tuleba lapsed, i mö radam heidenke. Meil opendasoiš 5-17-voččed lapsed. Meil om neičukaine, kudamb opendase jo 12 vot.

— Varastat-ik tö händast radole?

— Mö surel ihastusel otaižim händast radole, no hän valičeb toižen professijan. No meletam, miše hän voiži čomašti rata mijal.

— Kut tö päzuit Moskvaha?

— Minä kaiken aigan kaikile sanun, miše minai oma lujas lahjakahad sebranikad da läheližed ristitud. Mugoine lahjakaz om minun ühtesguppnik Alina Ribakova. Nügüd’ hän eläb Moskvas, a om sündnu Kem’-lidnas. Mö openzimoiš hänenke muzikaližes učiliščas. Nügüd’ hän radab Kul’tura-telekanalal. Hän om suren tv-projektan avtor da ohjandai. Sen nimi om “Sured da pened”. Hän kirjuti minei kirjeižen da tariči tulda konkursale, necile projektale. Konkurs om sur’, znamasine. Meiden täht, nece oli vastusenpidäi azj. Minä küzuin nevondan minun kollegoil da mö ühtes pätim, miše mö ajaškandem. Muga mö hökkahtim, pit’kha vaumičimoiš.

— Kut pit’kha?

— Läz pol’t vot. Sikš ku pandemija zavodihe, kaik azjad azotihe i projekt ei radand. A kezal hän möst kucui meid. Meile oli jügedahk keratas, sikš ku oli lujas pit’k keskust, konz mö em vastnus da em openus. Openduz mäni kodiš, a lapsile om lujas tärged nähttas opendajidenke. No kaik-se ehtim vaumitas. Konkursaks meil oliba jo vaumhed sädod. Sjomkad oliba kezal, a sügüzel meid ozutadihe tele-efiras.

— Starinoiče Kul’tura-kanalan polhe. Miččed meled jäiba?

— Mö paksus ajelem Venämadme, oleskelim erazvuiččiš lidnoiš. Om minke rindatada. Voin sanuda, miše Kul’tura-telekanalal radaba todeks kul’turižed ristitud (nagrab). Meid lujas hüvin vastatihe. Mö kogonaižen päivän olim Mosfil’mal. Sigä oliba sjomkad. Lapsed lujas väzuiba, no kaik-se heil oliba hüväd meled. Nece oli čudokaz matk.

— Äjak kollektivoid ühtni konkursaha?

— Kaiked oli läz 60 ühtnikad. Nened oma lapsiden kollektivad da lapsed, kudambad kargaidaba üksnäze. Kaik ned tuleskeliba sjomkoile erazvuiččil päivil. Konkurs oli todeks sur’. Edel ezitust meil oli repeticii surel scenal.

— Ken oli žurijoukus?

— Hö oma tetabad ristitud. Üks’ heišpäi openzihe Karjalas. Händast kuctas Aleksandr Mogil’ov Hän om kargun opendai, nor’ horeograf. Völ žurijoukus oliba Igor’ Moisejevan ansambl’an artist, Venäman arvostadud artist Ramil’ Mehdijev, horeograf, baletan artist, Venäman arvostadud aritist Sofja Gajdukova da Mihailovskijan teatran premjer Ivan Vasiljev. Kaik hö andoiba meile nevondoid, küzeliba meid, kuspäi mö olem, midä znamoičeb meiden karg.

— Starinoiče kargun polhe, mittušt tö kargaižit konkursal.

— Mö valičim vepsläižen kargun konkursan täht. Ezmäi mö vaumičim kaks’ nomerad. Toine oli nece vepsläine karg. Se hüvin ozutab rahvahan kul’turad, se om rahvahan karg, ei kaikutte kollektiv kargaidab sidä. Sen pani scenale Vasilii Kononov, no se vajehtadihe äi kerdoid. Vajehti sidä meiden studijan ohjandai-ki Aleksandra Grišina. Toine karg oli paikaižidenke. Se om kuti venälaine, no kaik-se sen pohjas oma karjalaižed haškud. Se om mugažo čoma, mujukaz. No mö meletim, miše om melentartušt ozutada meiden man kul’turad, a vepsläine karg om mugoine, se om rahvahaline. Muga olem pätnuded ozutada vepsläšt kargud. Hot’ olim vaumhed kargaita kaks’ kargud.

— Küzeltihe-ik teid midä-se kargun polhe?

— Ka, küzeltihe, midä znamoičeba kargun haškud da käziden panend. Mö sanuim, miše nece om kuti händikahan hašk, kargaidai nahodib händikahaze.

— Varaižiba-ik neičukaižed?

— Enamba kaiked oli holiš heiden opendai Aleksandra. Vanhembad mugažo holduiba. Neičukaižed joga vodel ezineba kus-se. Hö oma harjenuded ezineda scenal. Mö olim televidenijal ezmäižel kerdal i meile tuli mel’he!

 


SIMILAR ARTICLES
Kipinä
Hoivu leiby
Valgo-Ven’an rahvahan suarnu.
Karjalan Sanomat
Hanke edistää karjalaista kieltä ja nukketeatteria
Karjalankielisiä nukkenäytelmiä harjoitellaan harrastajateatterissa huhtikuusta alkaen.
Oma Mua
Pohjolan luomua: šuunnitelma eistäy käsitöitä Karjalašša
Uuši käsityöalan kehityššuunnitelma on valmisteilla Karjalašša. ECHO-yhissykšen omat ta ulkopuoliset asientuntijat luajitah šitä viijen vuuvven ajalla.
Oma Mua
Nuorilla kepalaisilla ei ole aikua ikävöijä
Tänä vuotena Kepan Ort’t’o Stepanovilla nimitetyššä pieneššä koulušša opaštuu 13 lašta. Še on Kalevalan piirin pienin koulu.
Karjalan Sanomat
Torvi-CAMP kutsuu mukaan
Nuoret soittajat Venäjän eri alueilta kokoontuvat musiikkileirille, joka käynnistyy Petroskoissa maaliskuun lopussa. Viiden leiripäivän aikana he tutustuvat erilaisiin perinteisiin puhallussoittimiin.
Karjalan Sanomat
Puškin-kortti: Ohjelman suosiota on syytä lisätä
Yli 10 000 Puškin-korttia jäi käyttämättä Karjalassa. Kulttuurityöntekijät aktivoituivat ja lähtivät kouluihin kertomaan kortin mahdollisuuksista.
Oma Mua
KniiguMelliččä: “Periodikašša” esitettih uušie kirjoja
Karjalan tašavallan kanšojen yštävyštalošša jokavuotisešša KniiguMelliččä-esittelyššä Periodika-kuštantamo kerto vuotena 2022 julkaistuista kirjoista.
Oma Mua
Talo muuttu musejokši
Petroskoilaini Jelena Panfilova lunašti 150 vuotta vanhan talon 1900-luvun lopušša. Turistiloilla kerrotah talon istorijua ta näytetäh kauppiehan kauppua, kumpani on rekonstruoitu vuotena 2015.
Karjalan Sanomat
Koululainen suunnitteli bionisen käsiproteesin
Petroskoilainen yhdestoistaluokkalainen Vladislav Sambuk kehitti bionisen käsiproteesin ja voitti Petroskoin tulevaisuus -konferenssin ATK-sarjassa.
Karjalan Sanomat
Kalevala yhdisti suomea puhuvia
Suomen kielen keskus Karjalan tasavallassa -yhdistys ja Minskin Suomi-kerho pitivät suomen kielen ystäville virtuaalisen tapaamisen Elias Lönnrotin runoelman kunniaksi.
Login
Register
Password
Confirm password