“Vepsläine adivhonuz”: lebuaig da openduz

Darja Hil’
02.07.2026
Šoutjärven škol vägesti “Vepsläine adivhonuz”-projektanke i nügüd’ todenzoitab sen eloho.
“Vepsläižen adivhonusen” tulii irdnägo (dizain-projekt). Kuva: Projektan arhivaspäi
“Vepsläižen adivhonusen” tulii irdnägo (dizain-projekt). Kuva: Projektan arhivaspäi

Semendkus oli nimitadud norišton projektoiden rahoitusen konkursan vägestajad. Niiden luguhu putui Šoutjärven škol “Vepsläine adivhonuz” -projektanke, miččen todenzoitamižehe om anttud 488 tuhad rubl’ad. Norišton sädand- da tedoiniciativoiden tugi mülüb “Opendusen kehitoitand” -valdkundaližehe programmaha da “Venäma om voimusiden ma” -regionaližehe projektaha.

Täl vodel mugoine konkurs sädihe toižen kerdan Karjalan pämehen Artur Parfenčikovan käskön mödhe. Vägestajad valitihe sijaližiden eläjiden änestamižel internetas da ekspertoiden arvostelmižel. 23 vägestajad sab läz 10 millionad rubl’ad.

Šoutjärven škol tegihe konkursan vägestajaks jo toižen kerdan: muloi parahimiden keskes oli sen “Teatrpaja”-projekt, miččen aigan oli tehtud školteatr da vedetud erazvuiččid azjtegoid. Täl vodel sündui idei “Vepsläine adivhonuz” -nimel.

Projektan avtorad oma vepsän kelen opendai Ales’a Anušenkova, pämehen kazvatuznevoi Sem’on Jefremov, a mugažo openikad Pavel Lonin i Tatjana L’vova 10. klassaspäi, Darja Fedorenko i Jekaterina Feškina 9. klassaspäi da Alina Bogdanova 8. klassaspäi.

Projektan radjouk om tehnus surembaks: männudel kerdal kahten opendajan ližaks oli vaiše koume openikad, miččiden keskes mugažo oliba Darja Jekaterinanke.

Tahtoižim čomitada necidä ezizalad muga, miše tegižihe nägujaks vepsläine ičelad, miše ezmäižel sijal oliži vepsän rahvahan tem, vepsläine vizualine kod.

Tegijoiden sanoiden mödhe, projektan päidei om vajehtada toižen žirun ezizalan irdnägon, čomitada sidä. Ezmärgidme neciš ezizalas pidetas oficialižid azjtegoid, miččiden aigan todas valdkundan rahvahaline flag, pauklahjoitas openikoid da opendajid i m. e.

— Meiden škol om ani vanh, siš ei ole nimidä erazvuittušt, i sikš lapsil sündui idei školan prostas pertedesen ezizalaspäi tehta čoman sijan ičeze erigoičusidenke. Tahtoižim čomitada necidä ezizalad muga, miše tegižihe nägujaks vepsläine ičelad, miše ezmäižel sijal oliži vepsän rahvahan tem, vepsläine vizualine kod, — sanui üks’ projektan avtoroišpäi Ales’a Anušenkova.

Ezmäi kaiked planuitas riputada ezizalan seinha suren Karjalan Valdkundan kartan, miččel vepsläižiden küliden nimed kirjutadas vepsän kelel. Sen ližaks projektan avtorad tahtoiba ostta pehmdad kaludištod (divanoid dekorativižidenke pölusidenke, pufikoid), riputada iknoile uzid žal’uzid — i nene kaik planuitas čomitada rahvahaližes stil’as.

Idei om siš, miše tuldes udehe ezizalha ristit nägištaiži vepsläšt kul’turad, rižaiži rahvahališt il’mištod.

— Kaiken ližaks meil linneb magnitižid ozuteluzpaličid, miččihe planuičem riputada openikoiden radoid. Uz’ ezizal om hüvä sija ozutelusiden täht. Nece andab čoman voimusen ozutada openikoiden lahjavut. Tahtoim, miše lapsiden radod ei venuižigoi klassoiden arhivoiš, a ihastuižiba kaikid tahtnikoid, — ližazi Ales’a.

Projektan radjoukun planoiš om ostta literaturad da stolvändoid vepsän kelel, miše lapsed voižiba školkeskustoiden aigan lugeda da väta.

Projektan radjoukun planoiš om ostta literaturad da stolvändoid vepsän kelel, miše lapsed voižiba školkeskustoiden aigan lugeda da väta. Völ tahtoitas sauda interaktivine kiosk, kus linneb voimuz tedištada midä-se ut da melentartušt vepsläižiden polhe, kundelta rahvahan sarnoid da muzikad. Muga udištadud ezizal tehtas lebusijaks openikoiden da opendajiden täht.

— “Vepsläine adivhonuz” om ani čoma idei, sikš ku kaiken ližaks sigä voib vedäda erazvuiččid urokoid vai urokoiden paloid — kävutoittes kartad, stolvändoid da interaktivižen kioskan voimusid. Mö lujas nadeimoiš, miše kaik ozutase, — sanub Ales’a.

Radho völ ei tarttud, sikš miše nügüd’ tariž tehta puhtazkohenduz, a kezan lopus –ostta dekorativižid materialoid da kaludištod.

“Vepsläine adivhonuz” planuitas avaita 4. kül’mkud, no mugažo avaidusen aigmäräks voib tehta redukun 31. päivän. Nece om tärged: sil päiväl Šoutjärves vedetas “Pajokeraine” -rahvahan fol’kloran muzikaline festival’, i azjtegon adivoil linneb voimuz tundištadas udištadud školan ezizalanke.

Johtutam, miše norišton projektoiden rahoitusen programm andab školiden da opištoiden openikoile voimusen tarita ičeze idejoid siš, kut paremboita i mugavoita openduzümbrištod, da sada rahoid idejoiden todenzoitamižehe. Karjalas ühten projektan rahatugi ei voi olda enambad 500 tuhad rubl’ad.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Meren tutkimukset keskipisteenä
Tutkimukset jatkuvat Vienanmereen laskevalla Ala Uikujoella. Tehtävänä on kertoa meressä tapatuvista muutoksista.
Karjalan Sanomat
Parsa yksityispeltojen uutena kasvina
Kontupohjan piirin Jarkovin pelloilta on korjattu ensimmäinen parsasato. Yksityinen maanviljelijä toivoo saavansa ensi vuonna suuremman parsasadon.
Oma Mua
Taipale otti vaštah vierahie kešäpruasniekkah
Karjalaisen kulttuurin šäilyttämisen keinona on nykysissä ta entisissä kylissä pruasniekkojen viettämini. Kaunehena kešäpäivänä 4. heinäkuuta kyläpruasniekka oli pietty Pirttilahen kyläššä.
Karjalan Sanomat
Uusi satuhahmo kutsuu Petroskoihin
Petroskoi on saanut pienoisveistoksen, joka esittää uutta satuhahmoa nimeltä Homa-ukko. Rantakadulla sijaitseva figuuri houkuttelee turisteja ja petroskoilaisia.
Oma Mua
Yliopisto pyzyy aijan tazol
Tiijot pyrgijöin miäräs da konkursan eistymizes lövvytäh Petroskoin yliopiston kodisivul. Ližäksi täs kezäs algajen tieduo konkursah nähte voibi suaja yliopiston telefonpalvelukeskukses.
Karjalan Sanomat
Älylaitteet edistävät vammaisten työllistymistä
Näkövammaiset voivat työllistyä moninaisiin työtehtäviin. Heille sopivien ammattien joukossa on ohjelmoija, kirjanpitäjä, projektityöntekijä, tulkki ja tuntiopettaja.
Oma Mua
“Periodikalla” 35 vuotta: enšimmäisistä aškelista šuurih projektiloih
Vuuvven 1991 1. heinäkuuta oli Periodika-kuštantamon enšimmäini työpäivä. Tehtävänä oli valmistua lehtie karjalan kielellä “Oma Mua” šekä šuomen kielellä “Karjalan Sanomat”.
Karjalan Sanomat
Kävelykierros runojen maailmaan
Karjalan kulttuuriperintöön oli mahdollista tutustua teemakävelykierroksessa, jonka järjestäjänä oli Oma Muan päätoimittaja Natalja Sinitskaja.
Karjalan Sanomat
Cyrano de Bergerac: rakkautta miekan kärjessä
Viktor Tereljan ohjaama Edmond Rostandin kulttinäytelmä esitettiin Kansallisessa teatterissa. Esityksessä esiintyy koko teatterin näyttelijäkunta.
Oma Mua
Kanšanperinnehtä esitettih konservatorijan lavalla
Karjalan valtijollisen konservatorijan šuomelais-ugrilaisien kanšojen musiikin ošašton piäštökkähät esitettih omie piäštöohjelmie.
Войти
Пожалуйста, авторизуйтесь:
Логин:
Пароль:

Забыли свой пароль?