Siivekäs, pörhäkkö da razvahine

Ven’alaine suarnu
28.02.2026
Ven’an rahvahan suarnu čiučois, hiires da pyöräkös opastau elämäh sobuh, löyhkämättäh omii ruadoloi, pidämäh hinnas toizien ruaduo.
Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti. Čiučoi tuotteli kodih syömisty, hiiryt halguo halgai, lettu – pudruo keitti. Čomaine: Ol’ga Ikkonen
Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti. Čiučoi tuotteli kodih syömisty, hiiryt halguo halgai, lettu – pudruo keitti. Čomaine: Ol’ga Ikkonen

Meččyahol lämmäs pertizes elettih-oldih kolme vellesty: siivekäs čiučoi, pörhöpiä hiiryt da razvahine lettu.

Elettih hyö sobuh, toine tostu ei abevoittu. Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti. Čiučoi tuotteli kodih syömisty: jyviä pellolpäi, gribua mečäspäi, pabuu ogrodaspäi. Hiiryt halguo halgai, lettu — pudruo keitti.

Hyvin elettih. Toiči tulou čiučoi ruadoloispäi, kaivoviel pezevyy, istavuu laučale huogavumah. Sil aigua hiiryt halguo kandelou, stolua varustau, kirjoindettuloi luzikkoi lugou. A lettu päčin luo kapusturokkua keittäy, karjal suolal suoluau, kuaššua oppiu.

Istavutah stolah, toine tostu kiitetäh.

Čiučoi sanou:

— Toinah tämä on rokku, hyvä da razvahine!

Lettu vastuau:

— Minähäi olen razvahine, čukeldun padah da järilleh puaspäi hyppiän, vot rokku ongi razvahine.

Syöy čiučoi pudruo da kiittäy:

— Aiga pudro, toinah on pudro!

Hiiryt hänele vastah:

— Minä halguo tuon, hienozekse haukkailen, päččih lykkiän, hännäl tazaitan — hyvin päčis tuli palau, sendäh pudrogi on hiilavu!

— Dai minä, sanou čiučoi, olen kirmei: keriän gribua, tuon pabuu — oletto työ kylläzet!

Muga elettih hyö, toine tostu kiitettih, omua iččiegi kehuttih.

Kerran rubei čiučoi ajattelemah: “Minä päivät kai mečäs lendelen, a hyö kui ruatah? Huondeksel čupukku päčil viruu, vaiku ildupuoleh syömisty rubieu hälizemäh. Hiiri huondeksel halguo tuou da haukkailou, a sit päčile houzou, bokale kiändyy da maguau murginassah. A minä huondekses yössäh olen “mečästämäs”, jygiedy ruaduo ruadamas. Ei rodie nenga enämbiä!”

Meččyahol lämmäs pertizes elettih-oldih kolme vellesty: siivekäs čiučoi, pörhöpiä hiiryt da razvahine lettu. Elettih hyö sobuh, toine tostu ei abevoittu. Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti.

Tavassah čiučoi rubei jalgoi taputtelemah, siibilöi viuhkuttelemah, kirguu:

— Kerras huomei ruavot vaihtammo!

Ellendetäh lettu da hiiryt, ku nimidä et rua, dai mendih myödäh.

Tossupiän huondeksel lettu lähti meččäh, čiučoi halguo halguomah, hiiryt — syömisty keittämäh.

Vieri lettu meččäh. Vieröy tiedy myöte da pajattau:

Prig-skok,

Prig-skok,

Olen razvahine bokku...

Vieröy häi, a hänele vastah Kettu Rebolaine:

— Kunnebo, lettuine, nenga kiirehtät?

— Mečästämäh.

— A mittustubo sinä, lettuine, pajostu pajatat?

Lettu rubei hyppimäh da pajostu huikkuamah:

Prig-skok,

Prig-skok,

Olen razvahine bokku…

— Hyvin pajatat, sanou Kettu Rebolaine, iče lähembä eistyy. — Prig-skok, sanot?

Sit ku hyppiäy, ku furskau, ku purouhäi letun bokas — am!

A lettu kirguu:

— Piästä minuu, reboi, korbimeččih, gribah, pabuh — mečästämäh!

Reboi hänele vastuau:

— En päistä, minä sinun syön!

Lettu pergihes-pergihes, odva piäzi — bokku reboin hambahih jäi, kodih päi juoksi!

A kois mittustu kummua on!

Juoksi lettu koilluo, nägöy: čiučoi istuu pengerel, itköy, n’okku viäräh on mennyh. Juoksi lettu pertih: istuu hiirine laučal, turki poltettu, händäine särizöy. Konzu nähtih hiiryt da čiučoi, ku letul on bokku syödy, vie enämbäl itkuh puhkettih.

Rubei hiiryt rokkua keittämäh: midä vai ei pane, a rokku ei ole razvahine, ei olla hyvä, ei olla voihine!

— Kuibo, duumaiččou, — lettu kapusturokku keitti? A, häi padazeh čukelduu da nouzou järilleh, rodieu rokku razvahine!

Muga hyppäi hiiryt padah. Keittävyi, poltihes, odva piäzi! Istuihes hiirine laučale da itköy.

A čiučoi halguo vedeli, toi kylläkse da rubei n’okkimah, pienikse lastuloikse katkailemah. N’okki häi, n’okki, n’okku viäräh meni. Istuihes pengerele da kyynälet silmis ruvettih valumah.

Juoksi lettu koilluo, nägöy: čiučoi istuu pengerel, itköy, n’okku viäräh on mennyh. Juoksi lettu pertih: istuu hiirine laučal, turki poltettu, händäine särizöy.

Konzu nähtih hiiryt da čiučoi, ku letul on bokku syödy, vie enämbäl itkuh puhkettih.

Täs lettu sanougi:

— Nenga ainos rodieu, konzu toine tostu moittiu, omua ruaduo ei tahto ruadua.

Čiučoi huigevuttu laučan uale peityi.

Et nimidä rua, itkiettih-tuskittih da ruvettih elämäh endizeh tabah: čiučoi syömisty hommuau, hiiryt halguo halguou, lettu pudruo da rokkua keittäy.

Mugai nygöi eletäh, priädniekköi syvväh, metty juvvah, meidy teijänke musteltah.


Kiändi karjalakse Ol’ga Smotrova.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Oma Mua
Vera Prokopjeva: “Olgah hos kui jygei, astuo vai edehpäi”
Muailman runohuon päivänny Sankt-Peterburgan Majakovskin nimellizes kirjastos ilmoitettih runoloin kiändäjien kilvan tulokset nominatsies “Ven’an kanzoin kielet”.
Karjalan Sanomat
Museoaakkoset tuovat kielen elävästi esiin
Karjalan kansallinen museo tutustuttaa tasavallan asukkaita museoesineisiin karjalan kielen avulla.
Kipinä
Mängam udehe “Vepslӓine”-studijaha!
Petroskoiš zavodi rata uz’ “Vepslӓine”-studii, kus ristitud voiba tundištadas vepsӓn rahvahan kul’turanke da veroidenke.
Karjalan Sanomat
Karjala lisää suosiota matkakohteena
Turistien määrän lisääminen on tärkeä kehityssuunta. Tasavallassa rakennetaan hotelleja ja kunnostetaan teitä.
Oma Mua
Koko netäli oli omissettu karjalaisilla
Piiterin Käsityökamarissa oli pietty Karjalaisen kulttuurin netäli. Šiih ošallistu karjalaisen kulttuurin ta folklorin harraštajie Piiteristä ta Petroskoistaki.
Oma Mua
Kin’alahtel salvattih poštu – rahvas ei anneta perikse
Poštuozasto Kin’alahtel salvattih tämän vuvven allus. Rahvahale se oli ihan vuottamatoi yllätys.
Karjalan Sanomat
Yli 2 600 ayrshirea genomitestiin
Testitulokset sisällytetään Venäjän tietojärjestelmään, mikä lisää karjalaisen siitoskarjan kilpailukykyä.
Karjalan Sanomat
Mitali on painava
Petroskoista kotoisin oleva ampumahiihtäjä Uljana Tšerepanova voitti pronssia Tjumenissa pidetyssä Venäjän mestaruudessa. Hän onnistui supersprintissä.
Oma Mua
Uuši ohjelma tunnuštau livvinkarjalua
Ohjelma on kaikkien šuatavilla. Luatijat toivotah, jotta še jouvuttau šekä tutkijien jotta journalistien työtä ta tuou hyötyö karjalua opaštujilla.
Karjalan Sanomat
Työvoimaennuste selviää kyselystä
Tasavallan viranomaisten suunnitelmissa on haastatella 1 800 työnantajaa kesäkuuhun mennessä ja laatia ennuste kysytyistä ammateista vuodelle 2033. Työntekijöitä koulutetaan työmarkkinoiden tarpeisiin.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль