Siivekäs, pörhäkkö da razvahine

Ven’alaine suarnu
28.02.2026
Ven’an rahvahan suarnu čiučois, hiires da pyöräkös opastau elämäh sobuh, löyhkämättäh omii ruadoloi, pidämäh hinnas toizien ruaduo.
Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti. Čiučoi tuotteli kodih syömisty, hiiryt halguo halgai, lettu – pudruo keitti. Čomaine: Ol’ga Ikkonen
Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti. Čiučoi tuotteli kodih syömisty, hiiryt halguo halgai, lettu – pudruo keitti. Čomaine: Ol’ga Ikkonen

Meččyahol lämmäs pertizes elettih-oldih kolme vellesty: siivekäs čiučoi, pörhöpiä hiiryt da razvahine lettu.

Elettih hyö sobuh, toine tostu ei abevoittu. Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti. Čiučoi tuotteli kodih syömisty: jyviä pellolpäi, gribua mečäspäi, pabuu ogrodaspäi. Hiiryt halguo halgai, lettu — pudruo keitti.

Hyvin elettih. Toiči tulou čiučoi ruadoloispäi, kaivoviel pezevyy, istavuu laučale huogavumah. Sil aigua hiiryt halguo kandelou, stolua varustau, kirjoindettuloi luzikkoi lugou. A lettu päčin luo kapusturokkua keittäy, karjal suolal suoluau, kuaššua oppiu.

Istavutah stolah, toine tostu kiitetäh.

Čiučoi sanou:

— Toinah tämä on rokku, hyvä da razvahine!

Lettu vastuau:

— Minähäi olen razvahine, čukeldun padah da järilleh puaspäi hyppiän, vot rokku ongi razvahine.

Syöy čiučoi pudruo da kiittäy:

— Aiga pudro, toinah on pudro!

Hiiryt hänele vastah:

— Minä halguo tuon, hienozekse haukkailen, päččih lykkiän, hännäl tazaitan — hyvin päčis tuli palau, sendäh pudrogi on hiilavu!

— Dai minä, sanou čiučoi, olen kirmei: keriän gribua, tuon pabuu — oletto työ kylläzet!

Muga elettih hyö, toine tostu kiitettih, omua iččiegi kehuttih.

Kerran rubei čiučoi ajattelemah: “Minä päivät kai mečäs lendelen, a hyö kui ruatah? Huondeksel čupukku päčil viruu, vaiku ildupuoleh syömisty rubieu hälizemäh. Hiiri huondeksel halguo tuou da haukkailou, a sit päčile houzou, bokale kiändyy da maguau murginassah. A minä huondekses yössäh olen “mečästämäs”, jygiedy ruaduo ruadamas. Ei rodie nenga enämbiä!”

Meččyahol lämmäs pertizes elettih-oldih kolme vellesty: siivekäs čiučoi, pörhöpiä hiiryt da razvahine lettu. Elettih hyö sobuh, toine tostu ei abevoittu. Jogahine omua ruaduo ruadoi, toizii avvutti.

Tavassah čiučoi rubei jalgoi taputtelemah, siibilöi viuhkuttelemah, kirguu:

— Kerras huomei ruavot vaihtammo!

Ellendetäh lettu da hiiryt, ku nimidä et rua, dai mendih myödäh.

Tossupiän huondeksel lettu lähti meččäh, čiučoi halguo halguomah, hiiryt — syömisty keittämäh.

Vieri lettu meččäh. Vieröy tiedy myöte da pajattau:

Prig-skok,

Prig-skok,

Olen razvahine bokku...

Vieröy häi, a hänele vastah Kettu Rebolaine:

— Kunnebo, lettuine, nenga kiirehtät?

— Mečästämäh.

— A mittustubo sinä, lettuine, pajostu pajatat?

Lettu rubei hyppimäh da pajostu huikkuamah:

Prig-skok,

Prig-skok,

Olen razvahine bokku…

— Hyvin pajatat, sanou Kettu Rebolaine, iče lähembä eistyy. — Prig-skok, sanot?

Sit ku hyppiäy, ku furskau, ku purouhäi letun bokas — am!

A lettu kirguu:

— Piästä minuu, reboi, korbimeččih, gribah, pabuh — mečästämäh!

Reboi hänele vastuau:

— En päistä, minä sinun syön!

Lettu pergihes-pergihes, odva piäzi — bokku reboin hambahih jäi, kodih päi juoksi!

A kois mittustu kummua on!

Juoksi lettu koilluo, nägöy: čiučoi istuu pengerel, itköy, n’okku viäräh on mennyh. Juoksi lettu pertih: istuu hiirine laučal, turki poltettu, händäine särizöy. Konzu nähtih hiiryt da čiučoi, ku letul on bokku syödy, vie enämbäl itkuh puhkettih.

Rubei hiiryt rokkua keittämäh: midä vai ei pane, a rokku ei ole razvahine, ei olla hyvä, ei olla voihine!

— Kuibo, duumaiččou, — lettu kapusturokku keitti? A, häi padazeh čukelduu da nouzou järilleh, rodieu rokku razvahine!

Muga hyppäi hiiryt padah. Keittävyi, poltihes, odva piäzi! Istuihes hiirine laučale da itköy.

A čiučoi halguo vedeli, toi kylläkse da rubei n’okkimah, pienikse lastuloikse katkailemah. N’okki häi, n’okki, n’okku viäräh meni. Istuihes pengerele da kyynälet silmis ruvettih valumah.

Juoksi lettu koilluo, nägöy: čiučoi istuu pengerel, itköy, n’okku viäräh on mennyh. Juoksi lettu pertih: istuu hiirine laučal, turki poltettu, händäine särizöy.

Konzu nähtih hiiryt da čiučoi, ku letul on bokku syödy, vie enämbäl itkuh puhkettih.

Täs lettu sanougi:

— Nenga ainos rodieu, konzu toine tostu moittiu, omua ruaduo ei tahto ruadua.

Čiučoi huigevuttu laučan uale peityi.

Et nimidä rua, itkiettih-tuskittih da ruvettih elämäh endizeh tabah: čiučoi syömisty hommuau, hiiryt halguo halguou, lettu pudruo da rokkua keittäy.

Mugai nygöi eletäh, priädniekköi syvväh, metty juvvah, meidy teijänke musteltah.


Kiändi karjalakse Ol’ga Smotrova.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Oma Mua
Koštamuš šai okšista luajittuja veššokšie
Uškomatoin meččo, orava, kontie ta toiset mečäneläjät ašettauvuttih elämäh luonnonšuojelualovehen rakennukšen luo.
Karjalan Sanomat
“On mahdotonta unohtaa ihmisiä, joita tekee mieli halata”
Karjalan nukketeatteri avasi 92. teatterikautensa moskovalaisen ohaajan Amir Jermanovin Saman tähden alla syntyneet -kantaesityksellä. Näyttämöllä syntyy tunne, että nuket ovat eläviä.
Oma Mua
Häi sanal rahvahas sytytti tulen
Vuozi 2026 Anuksen piiris on ilmoitettu Vladimir Brendojevan vuvvekse, gu tänävuon 6. syvyskuudu hänel täydynys 95 vuottu.
Oma Mua
Karjalaisien etähiset muat
XVII vuosišuan kešellä karjalaiset ruvettih elämäh muutomašša kyläššä Kirilän ta Ferapontin manasterien mailla (nykyjäh – Kirillovin piiri, Vologdan aloveh).
Karjalan Sanomat
Täyttä vauhtia kohti ensi-iltaa
Kansallisessa teatterissa on syksyn ensi-iltojen harjoitukset kiivaimmillaan. Syksyn pääteoksena nähdään Hyvät valokuvat. Joukossa on myös Kalevala-aiheinen esitys suomen kielellä.
Oma Mua
Muarjan keriändyaigu algavui Karjalas
Karjalan mečis da suoloil kypsetäh muarjat. Suvi-Karjalas rahvas jo kerätäh mandžoidu, muur’oidu da must’oidu. Tänävuon aigaine kevät kypsendi muarjat äijiä aijombi, migu mulloi da tossuvuon.
Karjalan Sanomat
Uusi kausi lupaa upeita ensi-iltoja ja vierailuesityksiä
Karjalan musiikkiteatteri tuottaa kaksi suurta ensi-iltaa ensi kaudelle. Toinen on Sampo-baletti, ja toinen ooppera Tosca. Syyskauden avaa vierailuesitys.
Karjalan Sanomat
Muraalit muuttavat maisemaa Karjalassa
Uudet muraalit eli seinämaalaukset ovat ilmestyneet Karjalan kaupunkien katukuvaan. Taiteilijat ovat luoneet ne osana Polosa otvoda -projektia, joka toimii Karjalassa toista vuotta.
Oma Mua
Pruasniekka, kumpani yhistäy rahvašta
Tavan mukah heinäkuun viimesenä netälinloppuna Jyškyjärven kylä keräsi pruasniekkah oman kylän eläjie ta vierahie. Ohjelma oli šuuri ta kešti kakši päivyä.
Karjalan Sanomat
Äänisen rantakatu kutsuu aamujumppaan
Lauantaiaamun voimistelussa eri-ikäiset ihmiset tutustuvat eri urheilulajeihin Petroskoissa. Tänä kesänä projektia toteutetaan Venäjän nuorisoviraston tuella.
Войти
Пожалуйста, авторизуйтесь:
Логин:
Пароль:

Забыли свой пароль?