Seppy da suari

12.09.2025
Tämän karjalazen suarnan kirjutti mustoh folkloristu Viktor Jevsejev Anuksen piirin Vahjärven kylän eläjäs Mihail Česnokovas vuvvennu 1936.
Häi meni rouno gu dielon peräh sepällyö hebuo ravvoittamah. Kuva: Lida Žukova
Häi meni rouno gu dielon peräh sepällyö hebuo ravvoittamah. Kuva: Lida Žukova

P'otr Pervoi enne ečči raveembua hebuo, kudai enimäl juoksis. Häi meni rouno gu dielon peräh sepällyö hebuo ravvoittamah, a sepäl oli ylen hyvä hebo. Meni seppy, potkovan valmisti i lykkäi vilustumah.

P'otr Pervoi ottau sidä potkovua, käis pyörittäy dai oijendau, sanou:

— Kiitetäh, hyvä seppy olet, ga vai aiga lahuo potkovua luajit!

Häi ei virka nimidä, luadi uvvet — dai hevon ravvoittau. Ravvoitestu andau P'otr Pervoi hobjahizen rubl’an. Seppy ottau, pyörittäy dai keskel katkuau den’gan i sanou:

— Moine i suari olet, gu lahuo den’gua tuot!

Suari kyzyy:

— Sanotah, sinul on ravei hebo?

— On kudakui.

— Etgo lähte minuu vedämäh, nengoine i nengoine matku on, kolmekymmen virstua čuasus pidäy juosta. Jeeželi et voinne vediä srokal, sit sinulles palkua ei rodei dai muite midätahto rodieu.

Seppy sanou:

— Lähten. Tol’ko anna minul aigua, hebo on lasketettu, kepit pidäy taguo.

Häi tagou kolme keppii i panou kreslah viizitostu puudua raudua. Istutahes kreslah i lähtietäh ajamah. Suari sanou:

— Onnuako hävität palkan, dai iččiedäs, hil’l’ah tämä hebo kävelöy.

Seppy ottau, ravval išköy hebuo, i hebo ravenou — juoksou.

Yksi mečikkö piästih. Lähtietäh, toine ajetah. Op'at’ suari sanou:

— Onnuako hävität sinä palkan dai iččiedäs hävität — ylen hil’l’ah menöy hebo.

Häi ottau toizen kerran, išköy toizel kepil, hebo i davai juoksemah. Piästäh toine mečikkö.

Lähtietäh jälgimästy pereleskua ajamah. Suari kaččou čuassuloih i sanou:

— Nygöi onnuako hävität palkan dai iččiedäs, ylen vähä aigua on.

Häi ottau išköy kolmanden kerran, išköy hebuo, i hebo lähtöy juoksemah i puoldu čuassuu iel tulou miärättyh stansiessah.

Suari lähtöy kreslas i kyzyy:

— Äijängo sinun hebo maksau?

Seppy sanou:

— Se ei ole myödävy.

Kirjuttau kirjuniekku prošeenijan. Käil kirjuttau, sit toizel käil kirjuttau. Ottau i varbahal podpiššihes.

Saari kyzyy toizen kerran. Tuaste vastuau seppy:

— Ei ole myödävy.

Suari kyzyy kolmanden kerran:

— N’eužeeli hindua hevol ei ole? Minä annan, ota min tahtonet.

Häi sanou:

— Ved’ kerdu on sanottu, se ei ole myödävy.

Suari sanou:

— N’eužeeli sinä nygöi suaril et myö? Ottau i hevon ambuu da palkan maksau, mi oli miärätty.

Seppy lähtöy pahas mieles linnua myö kävelemäh. Kävelöy kabakkoi myö, i kus vai nägöy ribuhizii kirjuniekkoi i vai heidy ugoščaiččou.

Sidä ruadau mondu kerdua. Eräs ravei kirjuniekku kyzyy:

— Midäbo sinä meidy nygöi juotat da olet pahas mieles?

Häi sanou:

— Vot on minul mittuine obiidu. Minä toin suarin i meil oli miärätty hindu. Moizen matkan ajoimmo i toin vie puoldu čuassuu enne sovittuu aigua. I häi kyzyi, äijängo otan hevos. Minä vastain: “Ei se ole myödävy, se on kodihebo”. Kolmandengi kerran kyzyi, minä en andanuh, häi otti da ambui hevon.

— Ole huolettah, sanou kirjuniekku, osta butilku viinua, mene osta gerbovoidu bumuagua listu.

Kirjuttau kirjuniekku prošeenijan. Käil kirjuttau, sit toizel käil kirjuttau. Ottau i varbahal podpiššihes.

— Nygöi palkua prošeenijan viejy.

Häi löydi viejän i maksoi palkan, i se lähtöy vedämäh. Jo tossupiän ečitäh händy, kučutah suudoh. A kirjuniekku sanou:

— Nygöi häi maksau hevos, ga älä vähembiä kyzy, gu mi vai hevon nahkah syndyy hobjua da kuldua.

Mennäh suudoh, i suari kyzyy:

— Äijängo otat?

Häi sanou:

— Mi hevon nahkah menöy kuldua da hobjua.

Hänel pidi maksua. Seppy otti da vie tänäpäi bohatannu eläy.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Kipinä
Omii tundoloi da nägemysty pidäy kehittiä
Kipinä-žurnualu täyttäy 40 vuottu. Kipinäläzet-rubriekku sanelou teile žurnualan toimittajis karjalan-, vepsän- da suomenkielizis noumerois. Täl kerdua paginkanzannu on taidotoimittai Ol’ga Demidova.
Oma Mua
Midä minä tahtoin sanuo?
Tämän olen kuulluh joga kerdua, konzu vastavuin Vladimir Jegorovič Brendojevan kel. Se, midä tahtoin sanuo, kesti vähimittäh čuasun verran.
Karjalan Sanomat
Kellonsoittoa elvytetään Karjalassa
Petroskoilainen Elina Oštšepkova kiinnostui kellonsoitosta muutama vuosi sitten. Hän opiskeli kellonsoittajaksi ja opetti kellonsoittoa Petroskoin hiippakunnassa.
Karjalan Sanomat
Kalitka toi animaatioita läheltä ja kaukaa
Ensimmäinen Kalitka-animaatiofestivaali kokosi yhteen animaation harrastajia Venäjältä ja ulkomailta.
Kodima
Индийское кино в вепсском краю
Индийцы со знаменитыми фамилиями Капур, Кумар и Хуссейн приехали в вепсский край, чтобы снять кинотрилогию «Дхааян». Её переведут на несколько языков и нынешней осенью покажут миллионам зрителей в разных странах.
Oma Mua
Uuttu paikannimie: kummua sanot – nagra et
Karjalazien, vepsäläzien da suomelazien edustajien istundos uuzis paikannimilöis, kudamis käytetäh meijän kielii, saneli Jekaterina Zaharova, paikannimilöin tutkii.
Karjalan Sanomat
Karjalankieliset tuote- ja yritysnimet vilisevät virheitä
Karjalaiset kielitieteilijät ovat huolestuneita siitä, että yritysten, tuotteiden ja palvelujen karjalankielisissä nimissä näkyy melko usein virheitä.
Kodima
Vepsän kirjkelen mamal om jubilei
Vepsän kul’turan kaičijan, kel’tedomehen da vepsän kirjkelen väzumatoman maman Nina Grigorjevna Zaicevan 80-vozne jubilei mäni semendkun 25. päiväl.
Kipinä
Pedri, kuulužu kuningas
Kaikin myö tiijämmö, gu Pedri I on tärgei da tundiettu ristikanzu Ven’an histouries. Häi on pannuh kai väit meijän valdivon kehittämizeh, ku se tulis kuulužakse da voimakkahakse.
Karjalan Sanomat
Tullikoirat estävät huumeiden leviämistä
Tämän vuoden ensimmäisellä vuosineljänneksellä karjalaiset tullikoirat ovat löytäneet hieman yli viisi kiloa huume- ja psykoaktiivisia aineita.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль