Priäžän kylän Elämä-keskukses on pieni muzeiperti, sie ruokos pietäh harvinazii voinanaigazii dokumentoi da veššilöi (6+). Muzeipertizes on äijy fotokartočkua — Suuren Ižänmuallizen voinan urholoi, rakenduksii, erähät kudamis tässäh seizotah Priäžäs.
— Täs on Vieljärven kirikkö, suomelaine ofitsieru täs pidi sluužboi, täs lazariettu. Konzu fotokartočkua jo kylläl minul rodih, minä lähtin vahnoin ristikanzoin luo, kudamat voinan aigua oldih lapsinnu da elettih Priäžäs da pagizutin heidy, ku suaja oigiedu tieduo, sanelou ekskursien vedäi, Eläma-etnokeskuksen johtajan virras toimii Tatjana Seppänen.
Tatjana Pavlovna algau ekskursien voinan enzimäzis päivis. Pertizen čupus suau nähta, ezimerkikse, kui työttih rahvastu evakkoh Vieljärvespäi, midä rahvas otettih evakkoh, olihäi annettu vaiku čuassu aigua heile kerävyndäh.
— Kolmes mustelmas kuulin, ku rahvas, kel oli lastu, otettih keräle kuuzen bobazii. Vot sanommo, moine slučai oli, pereh Vieljärvespäi puutui evakkoh Voulogdan lohkole, sie nälläs elettih, vaihtettih bobazii kartohkah, sanelou
Tatjana Pavlovna.
Tatjana Seppäzen sanoin mugah, muzeipertizes ei oli nimittumii histouriellizii tekstoi, tarkoituksennu oli ezittiä voinua moizennu, mittumannu sidä rahvas musteltah. Ozutteluh nareko ei otettu äijiä raudahistu — bul’kuu, snar’uadua da muudu — ei himoitannuh niilöi.
— Meil ozutteluvehkehty on vähä, ga net kai ollah tovellizet, paikallizet. Vot, sanommo, eräs Kinnermän eläi möi jyvät, i hänel maksettih, täs on, kaččokkua, tovelline kuitti. Meil ongi propagandulistoi, kudamii suomelazet juattih meijän vangih otettuloile saldatoile, ku muanittua heidy diversantoin školah, kudaman hyö järjestettih Kiviniemele, sanou Tatjana Seppänen.
Nygöi vähä ken mustau da tiedäy, ga suomalazet Priäžäle pandih oman nimen — Teru. Sih nähte sežo saneltah pienes ozuttelus.
Saneltah ozuttelus äijän mieldykiinnittäjiä tieduo karjalazis urholois — miehis da naizis. Eräs niilöis on Tatjana Ananina, Totuus -lehten toimittai (nygöi lehten nimi on ”Karjalan Sanomat”), kuadai heityi suomelazekse lehtinaizekse, hänelgi on oma panos meijän muan voittoh.
Pieni muzeičuppuine on aiven avvoi Priäžän Elämä-etnokeskukses. Se sanelou toiči enämbän toizii suurii linnalazii ozutteluloi, ozutteluh käyjät nähtäh Suuren Ižänmuallizen voinan kyläläzen karjalazen silmin.