Opeta lapsid vätes

Opeta lapsid vätes

Maria Filatova
29.06.2021
Šokšun školas oli tehtud mastar’-klass lapsiden täht. Lapsid opetihe vändmaha vepsläižihe vändoihe. Mastar’-klassan tegii om nor’, aktivine neižne Jelizaveta Makarova.
Jelizaveta Makarova vändab lapsidenke Kuva: Maria Filatova
Jelizaveta Makarova vändab lapsidenke Kuva: Maria Filatova

Kaikutte opendai tedab, miše opeta lapsid vätes om paremb da kebnemb. Joga laps’ navedib väta. Vändos laps’ opendase miččehe taht azjaha i iče ei homaiče necidä. Sikš Šokšun školan opendajad paksus vändaba urokoil lapsidenke. A väta vepsläižihe vändoihe tägä om jo tradicii. Likunduroikoil lapsed jo amu zavodiba väta vepsläižihe grühoihe. Nügüd’ lapsed tedištiba toižid-ki vepsläižid vändoid. Toivotadas, miše niihe lapsed vändaškandeba ei vaiše školan urokoil, no kodiš-ki. 

Mastar’-klassal lapsed vändiba nelläha vändho: ”Vepsläine lugend”, ”Nürkuižed”, ”Peitä jaug!” da ”Vepsläižed grühad”. Jelizaveta Makarova starinoiči lapsile vändoiden sändod, openzi lugemaha vepsläižid lugetišid. Vänd oli vessel da ilokaz, lapsed nagroiba da iloiteliba da sil-žo aigal saiba hüvid tedoid. 

Vepsläižiden vändoid Jelizaveta zavodi oppida völ universitetas. Hänen diplomtö oli sidotud neche temaha. Jelizaveta kerazi rahvahan muštlosid da tedoid rahvahan vändoiden polhe i kerazi čoman materialan. Jelizaveta sanub: ”Minä kerazin 25 vändod i neniden vändoden polhe, miččed minä olen keradanu, völ tetas, völ mušttas. Minä tahtoižin kaita niid, tahtoižin, miše lapsed vändaižiba, i minä meletan, ku mö opendaižim lapsid nenihe vändoihe, hö voiba väta iče, hö voiba toda niid ičeze lapsile i ken tedab, voib olda, baboin da dedoin vändod tuleba heile mel’he enamba, mi tedomašinan vändod”. Jelizaveta ei ole vaiše keradanu da kirjutanu rahvahan vändoid. Hän om tehnu suren radon i jo pigai eloho lähteb hänen kirj ‒ vepsläižiden vändoiden kogomuz. Kirjan tegemižes lujas abuti vepsän kelen da kul’turan tedai da oppii, tedomez’ da opendai Ol’ga Žukova. Kirjan toimitamižes abuteli mugažo ”Kodima”-lehtesen toimitai Galina Baburova. Mugoine kirj abutab opendajile da kazvatajile, kudambad tahtoiba opeta ičeze lapsid vepsläižihe vändoihe. 

Šokšun školan opendai Gleb Fomin sanub: ”Lapsed lujas navediba väta. Kaik tedaba, miše vänd om hüvä opendusen form. Ičemoi urokoil mö kävutam lugetišid i pajoid, i lapsile nece om lujas mel’he”. 

Šokšun školas vepsläižed vändod oma tarbhažel sijal openduses. Opendajad toivoba, miše nene tedod jäba lapsiden muštho i mugoine openduz kaičeb vepsän rahvahan tradicijoid-ki. Väkat tö-ki ičetoi lapsidenke! Naku oma erasiden vändoiden sändod. 

Nürkuižed 

Vändnikad ištusoiš stolan taga. Kaks’ nürkušt pandas stolan röunale. Lugetas lugetiž: ”Шла кукушка мимо сети, а за нею злые дети, ку-ку-мак, ку-ку-мак, убери один кулак!”. Vepsänkeline variant: ”Astui kana jogele, tuli ani randale, rand-se oli mugoi mürk, peitän minä ičein nürk!”. Kaik hotkas heitäba ühten nürkuižen stolalpäi. Ken jäi jäl’gmäižeks, sille anttas mitte-se ustavzoitand, midä-se anttas tehta. 

Peitä jaug!

Lapsed ištusoiš ümbri vedäjas lavale. Heiden jaugad om oigetud edehe. Vedäi ozutab lapsihe da lugeb lugetišt: ”Itti-totti, togon-rogon, kandalʼ-mandalʼ, vezi-voi, tili-tuk, bukačaine-buk!” Kenen päle tuli sana ”buk!”, se peitab ühten jaugan (kändab sen). Muga lugetas sihesai, kuni ei jä jälʼgmäine vändnik oigetud jauganke. 

Vepsläine lugend 

Lapsed seižutasoiš ümbri. Arbal vai lugetišel valitas, ken linneb vedäjan. Hän lähteb ümbrusen keskhe da valičeb, kucub ičezennoks tošt vändnikad. Hö seižutasoiš sel’gäl toine toižhe. Kaik zavodiba lugeda: ”Üks’, kaks’, koume, nel’l’!”. Konz sanutas ”Nel’l’” – molembad kändaba päd. Ku lapsed kändaba päd ühthe polhe, nece om kuti paran pen’ vägestuz i lugetiž jatktase. Necen kerdan jo videhesai, sid’ kudehesai i muga edemba. Ku kändaba päd erazvuiččihe polihe, sid’ üksʼ vändnik lähteb keskusespäi, a toine valičeb ut vändnikad paran täht. 

Vändon toižes variantas molembad vändnikad lähteba, tuleba uded. Vägestab se par, mitte hätkemba linneb ümbruses. 

Väta grühha (rühhä) 

Tarbiž otta 10 grühäd. Grüh nece om stokanan surtte pöl’kuine, čurkeine. Sen piduz’ om 10-15 santimetrad, diametr om läz vit-kut santimetrad. Vändon täht tarbiž oli kalu – lögbatog, palik. Grühäd pandas ühtehe vai kahtehe rivehe muga, miše vändnikoišpäi grühizesai oliži kahesa haškud. Niihe tactas palikal da sid’ lugetas, äjak grühid om sorttud. Ken ei vägestand, ka keradab grühid da udes paneb rivehe. 

Mugažo seižujiden grühiden taga voiliba pirtta mas pirdaine. Tarbiž oli plakaita grühiže muga, miše ne turuižiba pirdan taga. Ku vändnikoid oli äi, jagetihe kahteks gruppaks, artelikš. Kaikuččel oliba ičeze grühäd.



ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Karjalan Sanomat
Karjalan äänitearkisto uuteen loistoon
Karjalassa jatkuu Karjalan kielen, kirjallisuuden ja historian instituutin äänitearkiston digitalisointi. Suunnitelmien mukaan digitalisoitu arkisto löytyy VepKar-korpuksen pohjalla perustetulta sivustolta.
Oma Media
Светлана Пасюкова – человек слова и дела
В марте Светлана Петровна Пасюкова отметила восьмидесятилетний юбилей.
Kipinä
Äipäivän praznuičendan tradicijoiš
Äipäiväks keittas munid da mujutadas ned. Mikš munid?
Oma Mua
Olen ku ven’alaine futbolistu: hyvin tiijän siännöt
Afriekkalazen puutundu karjalazeh kyläh on ani harvu šeikku. Douhturi Ogbue Gabriel Džideofor ruadau Vieljärvel tostu kuudu. Kui elähteleh lämmän muan ristikanzu pohjazes kyläs?
Kipinä
Hoivu leiby
Valgo-Ven’an rahvahan suarnu.
Karjalan Sanomat
Hanke edistää karjalaista kieltä ja nukketeatteria
Karjalankielisiä nukkenäytelmiä harjoitellaan harrastajateatterissa huhtikuusta alkaen.
Oma Mua
Pohjolan luomua: šuunnitelma eistäy käsitöitä Karjalašša
Uuši käsityöalan kehityššuunnitelma on valmisteilla Karjalašša. ECHO-yhissykšen omat ta ulkopuoliset asientuntijat luajitah šitä viijen vuuvven ajalla.
Oma Mua
Nuorilla kepalaisilla ei ole aikua ikävöijä
Tänä vuotena Kepan Ort’t’o Stepanovilla nimitetyššä pieneššä koulušša opaštuu 13 lašta. Še on Kalevalan piirin pienin koulu.
Karjalan Sanomat
Torvi-CAMP kutsuu mukaan
Nuoret soittajat Venäjän eri alueilta kokoontuvat musiikkileirille, joka käynnistyy Petroskoissa maaliskuun lopussa. Viiden leiripäivän aikana he tutustuvat erilaisiin perinteisiin puhallussoittimiin.
Karjalan Sanomat
Puškin-kortti: Ohjelman suosiota on syytä lisätä
Yli 10 000 Puškin-korttia jäi käyttämättä Karjalassa. Kulttuurityöntekijät aktivoituivat ja lähtivät kouluihin kertomaan kortin mahdollisuuksista.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль