Kuspäi pedral oma sarved?

Kuspäi pedral oma sarved?

Darja Švecova
19.04.2023
Mansin rahvahan sarn.
Pirdi Margarita Jufa
Pirdi Margarita Jufa

Mansin rahvahal om armaz Vatka-Tur-järv’ Pohjoižel Uralal. Sidä läheli eli Zahar-mecnik kanzanke. Hän oli radonnavediijan, päivil käveli mecadme mecaten. Zahar tezi kaikuččen živatan tabad, mahtoi ecta nügän reboin jäl’gid, löuta tal’vel kondjan pezad. Vaiše pedrid Zahar nikonz ei tabadand – hänele oli žal’ niid.

Kerdan kezal läksi Zahar järvennoks kacmaha verkoid. Järvel oli tün’, vaiše kulub, kut kala vedes vändab vai sorz lendahtab. Äkkid Zahar nägeb, hänespäi lähen seižub čoma pedr. Kacub mecnik pedraha, eskai air lanksi kädespäi. A pedr kulišti, lendi pän hahkan läipäinke ocas i joksi poiš.


Mäni keza, sid’ mäni sügüz’. Tuli tal’v. Uralal tal’v om vilu da lumekaz. Oli jüged eläda Zaharan kanzale. Kodi oli lujas huba, mectuz oli ozatoi. Läksi Zahar mecha. Päivän mäneb, toižen, jo ei ole väged, i živatan jäl’ged ei ole. Tuli hän sonnoks – son röunal pedrad oma, a niiden keskes om se pedr hahkan läipänke ocal. Zavodi Zahar hilläšti ujuda pedroidennoks. Om jo läz, no mecnikale tegese žal’ rikta živatoid. Pedrad rižaziba, miše ristit om läz i jokseškanziba.

Zahar tahtoi pörttas tagaze, äkkid nägeb, hänennoks astub sur’ da vägev pedr. Pöl’gästui Zahar, a pedr sanui ristitun kelel:

— Tervhen, Zahar! Amu jo minä tedan sindai. Nägen, kut sinä radad, käveled mecadme, a sinun mectuz om ozatoi.

Zahar andab vastusen:

— Spasib, pedr, miše sanud minei lämid sanoid.

— Tule neche sijaha homen, – sanui pedr i jokseškanzi.


Toižel päiväl, vaiše ezmäine päiväižen sädeg ozutihe, Zahar läksi sonnoks. Čoma pedr jo varasti händast.

— Minä olen sinun abunik, – sanui pedr, – Istte minun päle!

Heredas jokseškanzi pedr mecadme. Kuverz’ ihastust da ozad oli, konz Zahar pördihe kodihe. Kebnemba tegihe eläda Zaharan kanzale. Pedr abuti tehta kaikid jügedoid radoid. Kaikile oli mel’he čoma pedr. Tahtoi mecnik mugažo tehta midä-se hüväd pedrale. Ehtoil kanz ištuihe da tegi pedrale mugoižid sarvid, miččid ei olend nimiččel živatal mirus. Sarved tuliba čomad, sured da vahvad!

Kevädel, konz lumi suli, Zahar val’l’asti pedrad da ištuti kanzan nartoile.

— Ajagam! – kidasti Zahar.

Joksiba hö röunatontme taiga-mecadme Vatka-Tur järvennoks. Zahar päzuti pedrad da vedi sidä neche sijaha, kus nägišti pedran ezmäižen kerdan. Zaharan vanhemb poig vei pedran sarved.

— Nece om meiden lahj! – sanui Zahar.

Pedr kigluti uzil sarvil, astui järven randadme, kaivoi mad sarvil da sanui:

— Spasib sinei, pedr! Mäne valdale! – sanui Zahar.

— Sinei-ki spasib, ristit! Mugoižiden sarvidenke minä en varaida händikast-ki, - sanui pedr da joksi mecha.

Siš aigaspäi pedral oma sarved päs da sebrastuz ristituidenke.


ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Oma Mua
Koivu šyöttäy, juottau, lämmittäy, kaunehuolla ihaššuttau
Koivu on Karjalan yleisin lehtipuu. Še tykkyäy valuo ta avarua, kašvau aukeilla kohilla jokien ta järvien rannoilla, pitin peltojen ta niittyjen reunoja. Ruttoh kašvaja koivu ottau ihmisien jättämie vil’l’avie maita.
Karjalan Sanomat
Laatokan pohjasta löytyi uponnut laiva
Venäläiset sukellusharrastajat löysivät aluksen Valamon läheltä. Se ajoittuu todennäköisesti 1800—1900-luvuille.
Kipinä
Härän starina
Starina vienankarjalakši, kuin härkä toi mečäštä hyvät otukšet ta kuin ukko ta akka šuatih šiitä äijän rahua.
Karjalan Sanomat
Legendaarinen Sattuma palasi keikkalavoille
Kolme vuotta sitten keikkailun lopettanut Folk Band Sattuma soitti paluukeikkansa Petroskoissa.
Oma Mua
“Kotimuan voima” valmistautuu piätapahtumih
Kotimuan voima -projektin anšijošta noušou kiinnoššuš kanšankulttuurih, karjalan kieleh ta perintehih, vielä enemmän ihmistä lisäytyy šeuran etnokulttuuritoimintah.
Kipinä
Hiiret da viizas Kaži
Indien rahvahan suarnu sih näh, kui älykkähät hiiret ajettih iäre viizahan Kažin.
Karjalan Sanomat
25 vuotta avuksi kielten kehityksessä
Toukokuussa karjalan ja vepsän kielen termistö- ja oikeinkirjoituslautakunta on täyttänyt 25 vuotta. Lautakunnan ansiosta karjala ja vepsä ovat saaneet uutta monipuolista sanastoa.
Karjalan Sanomat
Mehiläishoito kehittyy Kintahankylässä
Aloittelevat mehiläistarhaajat haluavat saada tänä vuonna noin 19 kiloa hunajaa kustakin 20 pesästä.
Oma Mua
Šäynyä-vävy
Starina vienankarjalakši kertou Tyyne-neiččyöštä ta hänen ihmehtapuamisešta hopien miehen kera. Šen jälkeh tytön ta hänen perehen kohtalo muuttu.
Oma Mua
Viktor Vikulin: “Šukututkimuš tuli elämän uuvvekši tarkotukšekši”
Tämän jutun piäšankarina on Viktor Vikulin. Miehellä on 72 vuotta, hiän on šyntysin Kuorilahešta, nyt eläy Kiestinkissä.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль