Jänišan pert’

Jänišan pert’

Marilaine sarn
10.04.2025
Mikš jänišad eläba penshan al? Necen polhe starinoičeb marilaine sarn. Sil om ühtejitte süžet “Jäniš da reboi” -venälaižen sarnanke, no om toine varastamatoi lop.
Reboi-ki mecha pageni. 6+ Kuva: Margarita Jufa
Reboi-ki mecha pageni. 6+ Kuva: Margarita Jufa

Lendi jäniš ičeleze pertin. Pen’ se oli, no lujas čoma: katuz oli, iknad da uks’. Eskai stol da laučad oliba pertiš. Lendi jäniš pertin da läksi adivoihe, a uksen unohti saubata luklole. Jäniš adivoiš ištui, a sil aigal hänen pert’he libui koskhaine. 

— Či-či-či! — pajati koskhaine, — Mitte hüvä pert’ om! — veri koskhaine laučale magadamha. 

Pördihe jäniš kodihe da mugažo veri laučale magadamha. Venui ühtel bokal, sid’ kändihe toižele bokale da i koski koskhašt. 

— Či-či-či! — čirgui koskhaine. 

Pöl’gästui jäniš — hüppähti pertišpäi. Hüppib, hüppib jänišaine-varučaine tedme, karktas voikab. Vastsi hän kondjan. 

— Mikš sinä muga voikad? — küzub kondi. 

— Libui minun pert’he mitte-se živat, — sanub jäniš, — kuna minei mända elämaha tal’veks? 

— Ala tusttu, jäniš, minä abutan sinei, — sanui kondi. 

Lendi jäniš ičeleze pertin. Pen’ se oli, no lujas čoma: katuz oli, iknad da uks’. Eskai stol da laučad oliba pertiš.

Tuliba kondi da jäniš pertinnoks. Märäiži kondi kaikel vägel. Kulišti koskhaine kondjan änen da küzui: 

— Či-či-či! Ken nece om? 

Kondi kuli-kuli da i läksi mecha: ken tedab, mitte živat om nečiš pertižes. Jäi jäniš üksnäze. Jokseb hän tedme da karktas voikab. Tuleb vastha reboi. 

— Jänišaine, čomaine, kuna joksed? Mikš voikad? 

— Avoi, komaine, ei ole minai ičein pertid! Libui sihe mitte-se živat i ei tahtoi lähtta pertišpäi, — sanui jäniš. 

— Minä abutan sinei, — sanui reboi. — En jäta sindai gor’as. 

Mäneba reboi da jäniš pertinnoks. Reboi astub pert’he, händal vitlitab, käredal änel kidastab: 

— Ken tägä om? Tule tänna! Ku ed tule iče, ka künzin sindai, hambhil puren!

A koskhaine sanub hänele: 

— Či-či-či! Či-či-či! Či-či-či! 

Reboi kuli-kuli: ken tedab, mitte živat om nečiš pertižes. Da i pageni hän mecha. 

Kukoi hüppähti laučale da i koki koskhaižen. Ihastui jäniš, hüppähteli da kargaidaškanzi.

Jäniš sinna-tänna kacuhti da i voikaškanzi. Hüppib tedme, a hänele vastha kukoi tuleb. 

— Jänišaine, velleine, mikš sinä voikad? — küzui kukoi. 

— Avoi, kukoi sebranik, — sanub jäniš, — minai om bed! Pigai om tal’v, a minun pertiš mitte-se živat ištub da mindai ei pästa. Kondi tahtoi küksta, reboi tahtoi, no ei voinugoi... 

— Ala tusttu, jäniš sebranik, minä abutan sinei, — sanui kukoi.

Tuliba hö jänišan pertinnoks. Kukoi mäni ümbri pertiš, kacuhti kaikiš polišpäi i launuškanzi: 

— Ku-ki-lau-lu! Pertiš sauptan! Pän čapan! 

Koskhaine ei tulend pertišpäi. Hüppi kukoi kündusele i udes launub: 

— Ku-ki-lau-lu! Pertiš sauptan! Pän čapan! 

A koskhaine andab vastusen laučalpäi: 

— Či-či-či! Či-či-či! Či-či-či! 

Kukoi hüppähti laučale da i koki koskhaižen. Ihastui jäniš, hüppähteli da kargaidaškanzi. A kukoi kacuhti čogihe, suugil iški da pajataškanzi: 

— Ku-ki-lau-lu! Pertiš sauptan! Pän čapan! 

Ei olend toižid pajoid kukoil. A jäniš meleti: ”Avoi, kut kukoi rehui! Minun abidoičii sai hänelpäi, a nügüd’ — minä-ki.” 

Hüppähti jäniš pertišpäi da mecha joksi. Siš aigaspäi jänišad ei lekoi pertid, a eläba ned penzhan al.


Vepsäks kändi Darja Polina

ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Oma Mua
Mihail Gol’denberg: “Kalevalan pitäy kuuluo ta näkyö”
Mitein luatie Karjalua luopusammakši turistiloilla esittyän “Kalevalua”? Tarviččouko Petroskoi uušie Kalevala-aiheisie turistiobjektija? Niitä ta toisie kyšymykšie käsiteltih pyörie stola -issunnošša.
Oma Mua
Priäžän lohkon voinuhistouriedu pienes pertizes
Priäžän kylän Elämä-keskukses on pieni muzeiperti, sie ruokos pietäh harvinazii voinanaigazii dokumentoi da veššilöi.
Karjalan Sanomat
Osuuskunnat edistävät marjatuotannon kehitystä
Maatalousosuuskuntien perustaminen mahdollistaa valtion tuen lisäämisen marjanviljelijöille.
Karjalan Sanomat
Kielet ja kulttuurit elpyvät kirjastoissa
Karjalan kansojen kieli- ja kulttuuriviikot ovat alkaneet Petroskoissa ja eri paikkakunnissa. Paljon huomiota kiinnitetään karjalaisten kulttuuriin ja perinteisiin.
Oma Mua
Matrossu ruttoh vahneni
Tänä vuon Matrosan eläjät ruvetah pidämäh kylän 200-vuozipäiviä, hos mennyt kezäl hyö pruaznuittih oman eländykohtan 151-roindupäiviä.
Oma Mua
L’udmila Mehed: “Rupiemma auttamah Voittoh šuaten”
Kyšymä aktivistie Mehed L’udmilua, mintäh hiän harraštau volont’oritoimintua.
Karjalan Sanomat
Filmit kertovat Karjalan kirjailijoista
Petroskoin valtionyliopiston maisteriopiskelijat tekivät kirjailijoista 14 dokumenttia.
Oma Mua
Valentina Kondratjeva: karjalazen eloksen kirjuttai
Anuksen kanzallizes kirjastos piettih karjalazen kirjuttajan Valentina Kondratjevan vuozipäiväle omistettu Pädis tarattua livvikse -vastavus.
Karjalan Sanomat
”Ken sanoo, ettei sota ole pelottavaa, ei tiedä sodasta mitään”
Vladimir Danilov kävi sodan läpi rykmentin poikana. Yhdessä rintaman kanssa hän eteni kohti Ukrainaa, Moldovaa, Bulgariaa, Romaniaa, Unkaria ja Tšekkoslovakiaa. Kotimaansa voitosta hän sai tietää Itävallassa.
Oma Mua
Oma kieli on kaunehin, oma pajo on parahin
Armas randaine -pajojoukko täytti 15 vuottu. Tämä on ainavo karjalaine pajojoukko Pitkäsrannas, kudai kaiččou da vardoiččou omua karjalan kieldy da karjalazien kul’tuurua.
Войти
Регистрация
Пароль