Äipäivän praznuičendan tradicijoiš

Äipäivän praznuičendan tradicijoiš

Galina Baburova
27.03.2023
Äipäiväks keittas munid da mujutadas ned. Mikš munid?
Armenias pud čomitadas praznikaks mujutadud munil. Foto om internetaspäi
Armenias pud čomitadas praznikaks mujutadud munil. Foto om internetaspäi

Äipäiväks keittas munid da mujutadas ned. Mikš munid? Siks ku muna znamoičeb Jumalan grobad. Irdpolespäi muna nägub kolnudeks, no südäimes se kaičeb ut elod, mitte lähteb sišpäi. Tradicionaline muju om rusked. Mikš? Sikš ku Iisus ičeze verel päzuti ristituid grähkišpäi. 

Om čoma legend rusttas munas. Maria Magdalina tuli Riman imperatorannoks Tiberijannoks vestinke Iisusan eläbzumižes. Zakonan mödhe ku imperatorannoks tuleskeli gol’ mez’, ka tariž oli kantta hot’ munaižen. Marial-ki kerdal oli muna. Starinoites Iisusas Maria andoi munan Tiberijale. Tiberii nagraškanzi da sanui, miše kut muna iče ei voi rusketa, muga kolnu mez’-ki ei voi eläbzuda. Neciš minutas muna ruskeni. Nägištades necidä čudod, Tiberii uskoi Mariale. 

Nenil aigoilpäi Äipäivän ristitud lahjoičeba toine toižele mujutadud munid sanoidenke: ”Iisus om eläbzunu!”, ottes munan toine ristit andab vastusen: ”Todeks om eläbzunu!”

Germanias Äipäivän atributan oma narcissad. Niil mugažo čomitadas pertid da ičtaze.

Üht aigtegod praznuitas erazvuiččiš maiš erazvuiččikš. 

Armenias kodiš azotadud pud vai pertiden rindal kazvajad pud čomitadas praznikaks mujutadud munil, lentaižil da tätüižil ol’gespäi. Ortodoksine uskond om Japonias-ki. Sigä Äipäiväd praznuitas tünäs, ei ole gul’aidandad irdal. Jumalanpertiš loitas mirus Mal da grähkoiden päzutandas, sid’ rahvahale anttas paštmižid da mujutadud munid i praznuičend jatktase kodiš stolan taga perehenke. Tünäs Äipäiväd praznuitas Kitajas-ki. Praznik mäneb Jumalanpertiš. Loičendan jäl’ghe ristitud joba čajud ühtes da kacuba ezitusid, miččed starinoičeba Iisusan polhe. 

Äipäivad Amerikas praznuitas levedas. Se om toine Raštvoiden jäl’ghe znamoičendan mödhe praznik amerikaližiden täht. Necikš aigaks rahvaz lähteb pästusile, lebule. Sigä Äipäivän simvol om kodijänoi. Nece kodijänoi jätab kodihe da pertiden rindale penshiden alle munid. Lapsed eciba nenid munid, tegeba voibištelendoid. Irdoil mäneba paradad, lapsile lahjoitas magedusid, lidnoid praznikaks čomitadas änikoil da lentaižil. Muga-žo praznuitas Äipäiväd Kanadas-ki. Anglias przanikan päatributan oma lilijad, niil čomitadas kaik. Mugažo čomitusen oma tohused da lentaižed. Kaiktäna azotadas instal’l’acijad Bibliaspäi Iisusan eläbzumižes. Äipäivän Anglias paksus om äi svad’boid. Germanias Äipäivän atributan oma narcissad. Niil mugažo čomitadas pertid da ičtaze. Ehtal germanialaižed tegeba Äipäivän pažagid. Ispanias Äipäivän nedalil ristitud ei rakoi. Irdoil mäneba praznikaližed astundad da karnavalad, taivhas lendaba vauktad kühkjaižed, miččid pästtas Iisusan puhthan hengen znamaks. Latvias da Litvas om mugoine tradicii – lidnoiden eläjad avoirdoil tegeba surid piramidoid munišpäi. A Äipäivän atribut heil om ol’gesine lind. 

Amerikas kodijänoi jätab kodihe da pertiden rindale penshiden alle munid. Lapsed eciba nenid munid, tegeba voibištelendoid.

Sömine-ki Äipäivän om erazvuitte erazvuiččil rahvahil. Ukrainal necil päiväl stolan päsömižed oma paskad (Äipäivän leib, kuti pasha venälaižil), mezi, razv, kolbas, a Amerikas – kuličad, vetčin kartohkanke, vodnaižen liha, jur’kavmusid da ploduid. Anglais-ki södas Äipäivän vodnaižen lihad, pašttas keksoid da tehtas britanialaižid pudingoid. Ispanias ani magedan keksan südäimehe pandas munan da pašttas sidä. A Grecias pashanke rahtoišpäi stolal kaiken oma saharpaštikod koricanke da apel’sinanke. 

Venämal ortodoksižed uskojad Äipäivän paiči mujutadud munid paneba stolale kuličid da pashoid. 

Pasha om söm rahtoišpäi, voišpäi da kerthudespäi. Sen südäimehe pandas izümad da cukatoid. Pasha om Jumalan Groban simvol. 

Kulič om Äipäivän päsömine. Se znamoičeb leibäd, mittušt Iisus jagoi ičeze openikoidenke eläbzumižen jäl’ghe. Kuličan tahthaze mugažo pandas izümad da cukatoid. 

ПОХОЖИЕ СТАТЬИ
Kipinä
Paimoi torvel lirahuttau
Ennevahnas joga talois oli oma lehmy da vie äijy lammastu. Keviäl rahvas piästettih žiivattoi pihale, läs puolen vuottu, kaiken sygyzyn da talven, net seizottih tahnuos. Täs kirjutukses pagin rodieu paimois.
Oma Mua
Repol’an kuoron viimeni laulaja
Mintäh on mukava paissa karjalakši vanhempien ihmisien kera? Hyö kerrotah omašta elämäštä šemmoista, mitä nyt on vaikie kuvitella.
Karjalan Sanomat
Talous toipumassa kriisistä
Tammi–syyskuussa 2023 Karjalan talouden pääalojen tuotantoindeksi saavutti melkein viimevuotisen tason. Asukkaiden reaalipalkka kasvoi yli kuusi prosenttia ja vähittäiskaupan liikevaihto noin kahdeksan prosenttia.
Kodima
Modkuviden peitjüvä
Šoutjärven muzei tarjoičeb kacta vepsläižiden modkuvid.
Karjalan Sanomat
Sortavala inspiraation lähteenä
Valokuvataiteilija Julia Abzaltdinova vietti viikon taiteilijaresidenssissä Sortavalassa. Hän valokuvasi vanhoja rakennuksia ja generoi kuvia tekoälyllä.
Oma Mua
Karjalaisella naisella on kaunis šielu
Ol’ga Karhunen opaštu kunnivoittamah ta rakaštamah elämyä, omie heimolaisie, tuttavie ta tuntomattomie ihmisie. Hiän opašti šiih omie lapšieki.
Kipinä
Lapsi kätkyös maguau
Ennevahnas kodilois riputettih kätkyt, kus liikutettih piendy lastu. Ei olluh aigua lastu yskäs kannella. Karjalas oli eriluaduzii kätkylö – hiihnukätkyt da lattiikätkyt.
Oma Mua
Teatterissa lapšet šäilytetäh muamonkieltä
Esitykšie karjalan kielellä näytettih Petroskoissa. Karjalaini šuarna -teatterikilpailuh ošallistu 21 ryhmyä.
Karjalan Sanomat
Visakoivuja kasvamaan vuokrametsiin
Viranomaiset, tutkijat ja metsänvuokraajat pyrkivät lisäämään visakoivun määrää, koska se on tällä hetkellä Karjalassa uhanalainen laji.
Oma Mua
Šl’op ta Ščolk
Starina šiitä, kuin Ks’uša tyttö loukkasi kakši kirjainta, eikä voinun lukie ilman niitä yhtänä starinua. Tyttö piätti löytyä ne ta tulla kaikkien kirjaimien yštäväkši.
Войти
Регистрация
Пароль
Повторите пароль