Galina F’odorovnal on 75 vuottu igiä, häi on rahmannoi emändy. Galinanke pagizimmo kodikkahas valgies pertis. Naine on valmis pagizutteluh – stolal on varustettu fotokuvat, hyvittelykartočkat da tetratit – buite školan partal.
– Olen roinnuhes Vieljärven kyläh. Minul oli vajai kaksi vuottu, konzu muamo kuoli. Minä vähän mustan händy. Tuatto terväh uvvessah nai. Hänen tostu akkua mustelen hyväl da lämmäl sanal, saneli Galina F’odorovna.
Hyväsydämelline muamindam äbäzöičči omua tytärdy da Gal’ua samah verdah. Kois paistih karjalakse. Vahnembat piettih talovuttu da opastettih ruadoh lapsiigi. Gal’a lähti Vieljärven školah, konzu hänel oli seiččie vuottu. Mielevy tyttö opastui mielihyväl. Gal’a oli ylen iložu, konzu gostih tuldih omahizet – opastajat Anuksespäi. Häi kyzeli heidy kaikkeh nähte, sai hyvät da tarkat vastavukset. Tyttö oli varmu, ku opastai on tiedäi ristikanzu, kuduadu rahvas suvaijah da kunnivoijah. Seiččemen kluasan loppiettuu Gal’a ebäilemättäh lähti opastumah Petroskoin pedagougizeh opistoh.
Pedagougizen opiston loppiettuu vuvvennu 1964 Galina työnnettih ruadoh Salmin kyläh, kudai silloi kuului Anuksen piirih. Salmis 18-vuodehine neidine rubei opastajakse. Salmin škola-internuattu oli sijoitannuhes kivitaloih, kuduas enne oli olluh lapsienkodi. Opastundupertilöis oldih puuhizet partat, kudualoil oldih černilbankat.
Galina F’odorovna tässäh mustau omii enzimäzii opastujii, heijän nimiigi. Kluasas oli 28 opastujua.
– Täs on minun enzimäine kluassu: kolmetostu tyttyö da viizitostu brihaččuu. Täs on Miša Vasiljev, täs – Tol’a Jermakov, ozuttau Galina fotokartočkoi. – Hyö oldih kaikis iložimat kluasas. Mustan ujuo Lenu Heikkisty. Tavan mugah lapset elettih sovus.
Nelli vuottu ruattuu Galina F’odorovna muutti elämäh Jessoilah, kus jatkoi ruaduo Ugmoilan školas. Kyläškolas opastuttihgi lähikylien lapset. Galina rodih kolmanden kluasan opastajakse. Lapset ylen äijäl suvaittih da kunnivoittih omua opastajua, Galina F’odorovnahäi avvutti heile kaikis dielolois. Opastai maltoi kuunnella da kannattua lapsii. Toiči školaniekat tölmettihgi.
– Tässäh mustan, ku Ruslan Nikitin suvaičči tölmiä urokoin aigua, muheloittau Galina F’odorovna. – Konzugo bumuagazen kleiččöy nenäh, konzugo kričkistelehes muga, ku kai kluassudovarišat nagretah. Mustan moizen vesselän šeikan: Kelloine soitti, lapset istavuttih. Kerran ukseh kolaitettih da kluassah käzil seizojen tuli Ruslan da kyzyi la voibigo tulla? Minähäi, buite nimidä en huomannuh, annoin luvan tulla kluassah. Ruslan mugai astui omah paikkassah – käzil.
Aijan aloh Galina rubei opastamah muantieduo. Urokoin aigua lapset buite lähtiettih matkoih eri mualoih da manderehile, hypättih meren pohjah da nostih mägilöile. Galina F’odorovnan urokoil oli ainos hil’l’u.
Škola oli lapsile pienenny mieronnu, kus piettih vesselii pruazniekkoi, pohoudoi da muudu. Pruazniekkoi da matkoi järjesti liikundan opastai Leonid Ivanovič. Mies tuli ruadamah školah armien jälles. Miesty miellytti čoma neidine. Leonid da Galina ruvettih yhtes käymäh tansiloih kluubah da sit piettih svuad’bu. Molodoloil rodih kaksi tytärdy – vahnin Ol’a da kuuzi vuottu nuorembi Nataša. Perehes oli sobu.
Erähänny kezäpäivänny veneh, kuduas oli Leonid vuodizen tyttären kel, kuadui järvel. Galinan syväin katkeni. Suureh gor’ah huolimattah naizele pidi eliä ielleh: kazvattua vahnembua tytärdy, pidiä talovuttu da opastua lapsii. Galina F’odorovna mustelou, ku silloi häi ei voinnuh olla joute, häi nareko myöhässäh tarkasti opastujien tetrattiloi. Sanotah, ku aigu lieččöy... Ga tässähgi Galina kyynälsilmis mustelou sidä kezäpäiviä. Naine jäi leskeske 35-vuodizennu, ga tostu kerdua miehel ei mennyh.
Galina F’odorovna lähti eläkkehele vuvvennu 2014. Häi kazvatti mondu polvie školaniekkoi. Jälgivuozinnu naine opastui käyttämäh tiedokonehtu omas ruavos.
Ol’a-tytär loppi Petroskoin valdivonyliopiston da lähti elämäh Suomeh. Tytär puaksuh kävyy tiijustamah muamua Jessoilah.
Endizel opastajal on mieldy myö olla rahvahien keskes, hänel on ainos kiireh kunnetahto. Galina yhtyy subbotniekkoih, harjaittau sportukävelendiä. Läs 30 vuottu naine pajattau karjalazen pajon Aldoine-ansamblis.
Tänä sygyzyn 5. ligakuudu Jessoilas pietäh školan 125-merkipäivy. Galina F’odorovna, tiettäväine, oli kučuttu.
– Tulen vältämättäh! muheloittau Galina Jevdokimova. – Škola on minun toine kodi, sanoi Galina kučun suaduu.