Niken Karjalan fermerois enne ei kazvatannuh sadujuomoidu. Muarju kazvau muigielois mualois, juuri moizekse rodih uuzi mečäs puhtastettu, melioriiruttu muapala. Paiči omua maguu da tervehellizii eričyksii juomoi on hyvä sil, ku säilyy kaksi kuudu kylmättämättäh. Yksi taimen kazvahuu andau läs kuuttu kiluo muarjua.
– Muarjua rodieu vai kahten-kolmen vuvven peräs. Nygöi juomoitaimen nägyy näivistynnyönny, se voimattuu, tiettäväine, ku ei vie juurdunuh. Ku juomoi rubeiu kazvamah hyvin, sit rubiemmo kazvattamah sidä kahtel gektuaral, nygöi on vaiku kolme sotkua, sanou Ksenija Sosunkevič, kudai perehen muatalovuos vastuau muarjupuoles.
Nygöi Fermer Karelii -laitoksel on läs 70 gektuarua muadu. Kuvvelkymmenel gektuaral kazvau kahtohkua, viijel – mandžoidu, vie kazvau morkouhkua, kapustua, sv’olkua, suurigurbiččuu da redissua.
– Suurigurbiččuu da redissua kazvatammo Kivač-parandolah niškoi, dostaliloi myömmö. Laukkoih niškoi vähä midä jiäy, rahvas tundietah meidy jo ammui da iče kävväh ostamah, mandžoidu vedelen Petroskoin eri laitoksih, kus kyzytänneh. Sigma-luakasgi on meijän tavaroi, ga ei ylen äijiä, sellitäy Ksenija.
Kartohkan kazvattamistu hommuau Ksenijan tuatto Andrei Sosunkevič. Nygöi fermerat kazvatetah kahtu luaduu kartohkua – stolouvoidu, kudai menöy syödäväkse, da siemenkartohkua, kuduan fermerat myvväh Krasnoduaran čupun fermeroile. Krasnoduaras mostu siemenkartohkua kazvatetah da myvväh zavodoile, kus sit kartohkas valmistetah jo toizii tuottehii, sanommo, čipsoi da fri-kartohkua.
Täl kezäl Ksenija huavuau suaja läs 20 tonnua mandžoidu. Kezäkse häi ottau ruadoh abuniekkua – 10-12 hengie. Ruatah kai käzin. Mandžoilajii on äijy, on aigastu lajii, keskiaigastu da on myöhästy. Muga suajah tuorehtu mandžoidu läs kahten kuun aigua. Fermerat kazvatetah mandžoidu jo kaksikymmen vuottu. Uuttu neruo täs ruavos tulou joga vuottu. Tänävuon talvel neidine kävyi opastumah Gollandieh. Mua on kuulužu eri taimenien kazvatandal.
Kyzymykseh, mi mandžoin laji on parembi, Ksenija vastuau, ku jogahizel on omua hyödyy. Tänäpäi fermeroin mandžoipellol kazvau mostu mandžoilajii: Polka, Mal’vina, Sonata, Sensatsija, Magnus, Feit, Dali, Rumba, Sal’sa. Keviäl Ksenija myöy taimenii paikallizile eläjile, kuduat iče kazvatetah muarjua. Ga ei kaikkii taimenii voibi myvvä. Magnus, Dali da Feit ollah vaste ei ammui luajitut lajit, sendäh niilöi ei sua levittiä.
– Minä ostan mandžoitaimenii Gollandies. Joga mandžoilajii kehitetäh eri mualois läs kymmenen vuvven aigua. Tämä ruado maksau, sendäh vastesuaduloi lajiloi ei sua myvvä kolmen vuvven aigua, taimenii ostajes minä ualekirjutan sobimuksen, kudaman mugah minul ei ole ogevuttu levendiä lajii. Min verran ostin, sen verdua taimenii kazvatangi. Myöjät tullah tarkastamah sidä istutanduaigua da mandžoinkeriändyaijan lopus, sellittäy Ksenija.
Mandžoi eläy kolme vuottu, sit se hävitetäh da istutetah uuzi. Sendäh ruaduo mandžoipeldoloil ainos on äijy.
– Jevroupas nygöi puaksuh kazvatetah mandžoidu vaiku vuvven aigua. Fermerat ostetah jo suurii muarjutuhjoloi, kudaut samannu vuon annetah äijän muarjua. I mandžoidu voibi vallita – suurdu libo piendy. Fermerat puaksumbah ostetah piendy, ku Jevroupas on tavannu myvvä varen’n’ua pienis bankois.
Mandžoi kazvau mustah kattieh luajittulois loukkolois, muga muarjua ei pie kytkie äijiä. Fermerat väitetäh mundžoidu azotal, fosforal, kaliel da magniel, nämmii einehii mandžoi suau vien kauti, kudamal sidä kastellah.
– Tänävuon ostimmo teplitsan, azetammo sen täl keviäl istutetun mandžoin piäle, se kattau gektuaran muadu. Muga puolistammo vuitin mandžoidu tuules, ragehes da toizis luonnon ololois. Teplitsas kazvai mandžoi rubieu andamah muarjoi kahtu nedälii aijemba, migu pellol kazvai, sanou Ksenija.
Pelodoruavot ainos ollah kiini tehniekäs, joga vuottu fermerat ostetah midägi uuttu, mi kebjendäs heijän ruaduo. Mennyt vuon suurimii ostoksii oldih uuzi traktor, delegy da rotovuattoru melioratsieh niškoi.
– Kahtes vuvves myö puhtastimmo mečäs 20 gektuarua muadu. Karjalan mua- da kalatalovusministerstvu maksoi meile 90 prosentua täs ruavos, sellittäy Ksenija.
Tänävuon Šuojun fermerat ostettih uvven gruuzumašinan pakastimenke. Enne kaikkie pakastin pidäy mandžoin vedelemizekse. Terväh uvven mašinan pakastimen seinii rubieu čomendamah laitoksen uuzi logotiippu.